/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/29/14659666t1h6516.jpg)
Välismaised otseinvesteeringud Euroopasse on majandusliku ebakindluse tõttu kokku kuivamas, investorite peamine sihtriik on Prantsusmaa.
Euroopa kaotab välismaiseid otseinvesteeringuid
EY 2023. aasta Euroopa atraktiivsuse uuringust selgub, et välismaised otseinvesteeringud Euroopasse jäid 2022. aastal tagasihoidlikuks, kasvades 2021. aastaga võrreldes vaid ühe protsendi ja jäädes endiselt seitsme protsendi alla nagu 2019. aastal enne koroonapandeemia puhkemist.
Välismaiste otseinvesteeringute sihtriikide esikolmiku moodustavad endiselt Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa, kes kokku annavad umbes poole kõigist otseinvesteeringute projektidest. 2022. aastal olid aga nendegi tulemused tagasihoidlikud: välismaiste otseinvesteeringutega seotud projektide arv kasvas Prantsusmaal kolm protsenti (1259 projekti), kuid vähenes Ühendkuningriigis kuus protsenti (929 projekti) ja Saksamaal ühe protsendi (832 projekti).
Kriis jätkub
Kuigi kõik märgid viitasid sellele, et välismaised otseinvesteeringud Euroopasse oleks pidanud 2021. aastal pärast COVID-19 pandeemiat jälle taastuma hakkama, pidurdasid Ukraina sõda, nõrk majanduskasv, häired tarneahelates, kiirenev inflatsioon ning hüppeliselt kasvanud energiakulud neid veelgi.
«Eelmine aasta andis lootust, et välismaised otseinvesteeringud hakkavad pärast pandeemiat taastuma, kuna planeeritud investeeringutes võis näha märkimisväärset kasvu – nii see aga siiski ei läinud. Euroopat räsivate geopoliitiliste, energia- ja majanduskriiside mõju on tänaseks selgelt tunda ning investeerimisaktiivsuse langus näitab, et investorid on muutunud Euroopa turgudel valitseva ebakindluse tingimustes ettevaatlikumaks. Hetkel on veel lahtine, kas tegemist on vaid ajutise tagasilöögiga või saab selle mõju olema pikaajaline,» lausus EY Eesti auditiosakonna partner Olesia Abramova.
Välismaiste otseinvesteeringute tulemusel Euroopas loodud töökohtade arv vähenes aastaga 16 protsenti: kokku loodi 343 634 uut töökohta. See langus näitab, et investorid on muutunud Euroopa turgudel valitseva ebakindluse tingimustes ettevaatlikumaks. Uuringus osalenud ettevõtted nimetasid kolme peamise Euroopasse investeerimist mõjutava riskina majandusprobleeme nagu intressimäärade tõus (45%), kõrge inflatsioon (40%) ja riigivõla taseme järsk tõus (36%).
Ometi leidub põhjust ka optimismiks, sest 67 protsenti küsitletud ettevõtetest kavatseb järgmise aasta jooksul Euroopas äritegevust alustada või seda laiendada – märk sellest, et Euroopa on nii praegustes kui ka tulevastes äriplaanides jätkuvalt oluline, kuid oodatakse, et EL ja selle liikmesriigid peaksid globaalsele konkurentsile senisest jõulisemalt reageerima. «Balti riigid kuuluvad nende riikide esiviisikusse, kus investorid plaanivad 2023. aastal oma tegevust laiendada,» tõi Olesia Abramova välja.
«Euroopa kõige olulisem eesmärk peaks olema luua ettevõtetele tingimused tootmiseks, teadus- ja arendustegevusse investeerimiseks ning digi- ja roheinvesteeringute tegemiseks, mis looks hea pinnase tulevaseks kasvuks. On aeg tegutseda,» julgustab Olesia Abramova.
Digitaliseerimise võidukäik
2022. aastal oli kõige enam välismaiseid otseinvesteeringuid kaasanud sektoriks tarkvara ja IT teenused, kus kasv oli 8% ehk kaks korda rohkem kui 2021. aastal, moodustades 20% kõigist projektidest. Sellele järgnesid äri- ja kutsealased teenused, kus kasv oli lausa 27%.
«Uuringu kohaselt on lähiaastate peamisteks kasvumootoriteks Eestis digimajandus (IT, telekommunikatsioon ja meedia) ning tarbekaubad (sh põllumajandus ja toiduainetööstus),» lausub EY Eesti auditiosakonna partner Olesia Abramova.