Riigihanked toovad Eesti majandusse ligi kuus miljardit eurot
12. mai 2023, 09:50
Riigihangete mõju Eesti majandusele on suur: eelmisel aastal toimus 8 825 avalikku riigihanget, mis teeb 361 hanget rohkem kui aasta varem, ning nende kogumaksumus on üle 5,6 miljardi euro.
Kuna riigihanked omavad suurt ostujõudu, on riigi strateegiline suund viia tulevikus läbi enam väärtuspõhiseid hankeid, millega toetatakse riigile oluliste eesmärkide saavutamist, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja majanduspoliitikat.
«Rahandusministeerium avaldab igal aastal riigihangete statistikast kokkuvõtte, et anda valdkonnas toimuvast ülevaade,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev. «Näeme registris aktiivset tegevust – eelmisel aastal alustatud 8 825 hanke tulemusel on sõlmitud juba 12 101 riigihankelepingut, kuid kuna osad hanked alleshangete käivad, siis lepingute arv kindlasti veel suureneb.»
Osa hankeid toimub varjatult
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilase sõnul on Eestis Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrge väljakuulutamiseta riigihangete kasutamise osakaal.
«Kuigi oleme läinud üle e-riigihangetele, on e-menetluseta hankeid kolm protsenti ning peamiselt korraldataksegi selliselt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankeid – eelmisel aastal oli neid 242,» rääkis ta.
Põhjustena toob Mesilane välja viimastel aastatel olnud mitmed erakorralised olukorrad seoses koroonapandeemia, energiakriisi ning Ukraina sõjaga, ent mitte ainult.
«Väljakuulutamiseta hankeid korraldatakse ka siis, kui avatud menetluses ei ole laekunud pakkumusi, lepingut on võimalik sõlmida vaid ühe pakkujaga või ostetakse näiteks toidukaupu.»
Rahandusministeerium soovitab siiski eelistada väljakuulutatavat hanget, kuna see võimaldab hankijal konkurentsi tõhusamalt ära kasutada ning saavutada parem hinna ja kvaliteedi suhe.
Vähe vaidlusi
2022. aastal vaidlustati rekordiliselt vähe riigihankeid. «Kui tavapärane on, et Eestis vaidlustatakse kuni kaks protsenti riigihangetest, siis eelmisel aastal vaidlustati 1,5 protsenti, mis teeb 8825 hankest 129 ning enamasti oli tegu suuremahuliste hangetega,» tõi Mesilane välja. «Kõige rohkem oli vaidlustusi 2020. aastal – 2,7 protsenti riigihangetest.»
Sarnaselt teistele Euroopa riikidele, oodatakse ka Eestilt poliitika kujundamisel lähtumist jätkusuutlikkuse eesmärkidest ning riigihangetes nähakse potentsiaali toetamaks olulisi arengusuundi. Hankijate tegevus mõjutab riigi eesmärkide saavutamist läbi nende ostupoliitika, riigihangete kaudu on võimalik kujundada turgu.
«Seni on meil riigihanget võetud kui menetlust asja, teenuse või ehitustöö soetamiseks, ent hangete ühises ostujõus peitub tegelikult suur jõud. Tehes neid riigis ja kohalikes omavalitsustes strateegiliselt ja väärtuspõhiselt, aitab iga hanke tegija kaasa Eesti arengule,» märkis Võrklaev.
Ta kutsus hanketegijaid üles mõtlema sellele, kuidas riigis oma hankega kasulikku muutust ja innovatsiooni esile kutsuda ning kuidas seda teha riigi või omavalitsuse eesmärke täites: olgu selleks parem linnaruum, säästlikum liikumine, suurem sotsiaalne kaasatus või parem haridus.
Rahandusministeeriumil on koostöös teiste ministeeriumidega koostamisel uued strateegilised põhimõtted, mis käsitlevad riigihanget kui üht vahendit, mille abil riigile olulisi keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke saavutada ning ühiskondlikku heaolu toetada.