/nginx/o/2023/05/11/15313769t1hdcbb.jpg)
LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul kinnitasid statistikaameti kolmapäeval avaldatud väliskaubanduse andmed Euroopa Liidu (EL) siseturu tähtsust, ning kuivõrd kauplemine kogu maailma ulatuses muutub järjest komplitseeritumaks, ei saa Eestis enam loota kiirele kaubavahetuse kasvule Euroopa Liidu väliste riikidega nagu veel mõned aastad tagasi.
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta märtsis mullusega võrreldes kaupade eksport 15 protsenti ja import 12 protsenti, esimeses kvartalis tervikuna vähenesid kaupade eksport ja import mõlemad 8 protsenti. Mai algul avaldatud kiirhinnangu põhjal jätkus esimeses kvartalis ka sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus, mis küündis nelja protsendini.
«Esimese kvartali väliskaubandusstatistika kinnitas seda, mida me esimese kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmetest juba teadsime. Üllatav oli siinjuures ainult vast see, et väliskaubanduse ja SKT mahu vähenemise suhe vastas täpselt vanale, kuid viimasel ajal mitte eriti täpseks osutunud üleilmsele rusikareeglile: kahe protsendi suurune muutus väliskaubanduse mahus toob kaasa ühe protsendi suuruse SKT muutuse,» kommenteeris Vitsur BNS-ile.
Majanduseksperdi arvates pole hetkeseisu hindamiseks erilist mõtet võrrelda selle aasta esimese kvartali ega ka märtsikuu andmeid turbulentse 2022. aasta andmetega, vaid pigem 2021. aasta omadega. «Sellest võrdlusest nähtub, et kui jätta kõrvale sanktsioonidest tingitud muutused kaubavahetuses, siis muu väliskaubandus on meie erakordselt kõrgele inflatsioonile üllatavalt hästi vastu pidanud ja kvartali jooksul igakuiselt kasvanud enamvähem samas tempos kui 2021. aastalgi,» märkis Vitsur.
Samas nentis ta, et raskused Eestile sellistes seni olulistes sektorites nagu mineraalsed tooted, metall ja metalitooted, puit ja puidutooted tõenäoliselt ei kao kuhugi ja jäävad majanduskasvu ja väliskaubandust ka edaspidi mõjutama.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)