Erdoğani kaotus Türgi valimistel tähendaks riigi majandusele «metsikut sõitu»
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
11. mai 2023, 16:30
/nginx/o/2023/05/11/15312830t1hfb90.jpg)
Nädala lõpus toimuvad Türgi valimised võivad tuua riigi majanduspoliitikas täieliku pöörde. Analüütikute hinnangul oleks opositsiooni võidu korral uute riigijuhtide üks esimesi tegusid keskpanga presidendi ja teiste oluliste otsustajate väljavahetamine ning intressimäärade tõstmine.
Türgis toimuvad pühapäeval presidendi- ja parlamendivalimised. Viimase tulemus on Türgi tsentraalselt juhitavas süsteemis vähem huvitav, kuid presidendivalimised võivad riigi majanduspoliitika suunda drastiliselt muuta.
Recep Tayyip Erdoğani, kes on tugevdanud oma autokraatiat ja on tuntud oma ebatavaliste majandusdoktriinide poolest, peamiseks rivaaliks on ilmaliku vasaktsentristliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esimees Kemal Kılıçdaroğlu. Kılıçdaroğlu ühiskandidaadiks esitanud kuue partei liit on lubanud kaotada Erdoğani kehtestatud presidentaalse süsteemi ja taastada parlamendidemokraatia. Lisaks opositsioonialliansile toetab Kılıçdaroğlut ka kurdimeelne partei, mille taga on umbes 10 protsenti valijaist.
Arvamusküsitluste põhjal on Kılıçdaroğlu Erdoğanist pisut ees, viimastel küsitlustel on nende toetus kõikunud 45 ja 47 protsendi vahel ning esikoht on vahetunud. Seis on sedavõrd tasavägine, et 14. mail president tõenäoliselt ei selgu, vaid vaja läheb 28. mai teist vooru.
Intervjuus uudisteagentuurile Bloomberg ütles Kılıçdaroglu, et pärast valituks osutumist moodustab ta uurimisrühma, et selgitada välja riigi majanduse tegelik olukord. Samuti on ta lubanud teha majanduspoliitikas täieliku kannapöörde.
«Olen üsna kindel, et lubadusi peetakse. Ma arvan, et just majanduspoliitika osas on opositsioonis lihtsam ühiseid seisukohti leida,» kommenteeris valimisi Danske Banki peaanalüütik Minna Kuusisto Taloussanomatele.
Türgi majandus on rööpast väljas
Danske Bank on Türgi valimiste teemal koostanud kokkuvõtliku uurimistöö, kus leitakse, et Erdogani ebatavaline majanduspoliitika on Türgi majanduse rööpast välja viinud ja presidendi populaarsust õõnestanud.
Erdogani majanduspoliitika hulka kuulub muu hulgas arusaam, et kõrged intressimäärad põhjustavad inflatsiooni ja ta on survestanud ka keskpanka intresse madalal hoidma. Samas kerkis inflatsioon Türgis mullu mõnedel kuudel üle 80 protsendi ja küünib praegugi veel üle 40 protsendi, mis on muutnud tavaliste majapidamiste elu äärmiselt keeruliseks.
Samal ajal on Türgi liir tugevalt nõrgenenud - viimase viie aastaga viis korda, mis on sundinud välisinvestorid riigist põgenema. «Arvan, et opositsiooni võidu korral oleks üks esimesi tegusid keskpanga presidendi ja teiste oluliste otsustajate väljavahetamine ning keskpanga iseseisvuse taastamine. See tähendaks, et intressimäära tuleks väga kiiresti tõsta,» arvab Kuusisto.
Praegu on keskpanga baasintress 8,5 protsenti. Pangad aga pakuvad hoiustele kuni 35-protsendilist intressi, mis annab aimu, kus baasintress tegelikult olema peaks.
«Kui opositsioon võidab ja keskpanga juhtkond vahetub, näen tõenäoliseks intressimäärade kuni kümnete protsendipunktide tõusu,» märkis Kuusisto. «Kui Türgi majanduspoliitikas peaks juhtuma selline täielik pööre, oleks see «metsik käik» ja tugev turuliikumine. Usun, et näeksime liiri kursi enneolematut kõikumist.»
Algfaasis võib analüütikute hinnangul liir veelgi nõrgeneda, kuna keskpank on püüdnud oma pidevate sekkumistega liiri kurssi stabiliseerida. Pärast toetusostude lõppu liir aga sukelduks, kuid intressitõusudega hakkaks kurss hiljem uuesti tugevnema.
Väliskapital on viimastel aastatel Türgi aktsia- ja võlakirjaturgudelt suuresti lahkunud. Täielik majanduspoliitika ümberpööramine ja võib-olla veidi konstruktiivsem välispoliitika lääne suunas võiks pikemas perspektiivis tuua Türgile suurt kasu. Näiteks võiks Türgi saada kasu sellest, kui Euroopa ettevõtted peaksid kaaluma oma tootmise ja investeeringute Hiinast mujale üleviimist.
Oodatakse intressimäärade järsku tõstmist
«Türgil oleks tohutu potentsiaal, kui võim vahetuks. Alguses oleks muidugi turgudel palju närvilisust, aga usun, et kapitalivood pöörduksid ümber ja investorid naaseksid Türki,» arvas Kuusisto.
Inflatsioon on olnud kodumajapidamistele kõige suuremaks probleemiks. Intressimäärade tõus ärritaks kahtlemata laenuvõtjaid, teisalt aga avaldaks liiri tugevnemine survet impordihindadele ja aeglustaks inflatsiooni. See omakorda leevendaks senisest hinnatõusust tingitud survet.
Samas analüütikud hoiatavad, et Türgi majanduse ülesehitamine ja välisinvestorite usaldusväärsuse taastamine saab olema «groteskselt raske» ülesanne, olenemata sellest, milline partei võidab valimised.
Mure Türgi majanduse pärast ja liiri kursilanguse leevendamiseks võetud meetmete üha suurenev arv on pannud investorid põgenema. «See on turg, mille välismaalased on peaaegu täielikult hüljanud,» ütles East Capitali arenevate turgude fondijuht Emre Akcakmak Financial Times’ile.
Pangandussüsteemile, sealhulgas kodumaistele pankadele ja välismaa finantsfirmade Türgi tütarettevõtetele, kuulub praegu ligi 80 protsenti kohalikest riigivõlakirjadest. Veel 2013. aastal oli välismaa ettevõtjate käes umbes pooled võlakirjadest. Sarnane trend on ka Türgi aktsiaturul, kus rahvusvahelised investorid on Goldman Sachsi andmetel viimase kümnendi jooksul tõmmanud välja 7,3 miljardit dollarit.
Majandusteadlaste sõnul on keskpank rahareservid läbi põletanud, kuna poliitikakujundajad on püüdnud liiri toetada. Kılıçdaroğlu ütles eelmisel kuul FT-le, et üks tema prioriteete oleks Türgi majanduse ümberpööramine, sealhulgas sõltumatu keskpanga loomine praeguse süsteemi asemel, kus Erdoğan tõhusalt kontrollib intressimäärade poliitikat.
Investorid muretsevad, et suur poliitika kohandamine, kuigi see on pikas perspektiivis oluline, on lühiajaliselt valus. Investorid eeldavad, et Türgi võrdlusintressimäära tuleb aja jooksul tõsta kuni 40 protsendini, et näidata, et riik teeb usaldusväärseid jõupingutusi inflatsiooni taltsutamiseks.