Türgis toimuvad pühapäeval presidendi- ja parlamendivalimised. Viimase tulemus on Türgi tsentraalselt juhitavas süsteemis vähem huvitav, kuid presidendivalimised võivad riigi majanduspoliitika suunda drastiliselt muuta.
Recep Tayyip Erdoğani, kes on tugevdanud oma autokraatiat ja on tuntud oma ebatavaliste majandusdoktriinide poolest, peamiseks rivaaliks on ilmaliku vasaktsentristliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esimees Kemal Kılıçdaroğlu. Kılıçdaroğlu ühiskandidaadiks esitanud kuue partei liit on lubanud kaotada Erdoğani kehtestatud presidentaalse süsteemi ja taastada parlamendidemokraatia. Lisaks opositsioonialliansile toetab Kılıçdaroğlut ka kurdimeelne partei, mille taga on umbes 10 protsenti valijaist.
Arvamusküsitluste põhjal on Kılıçdaroğlu Erdoğanist pisut ees, viimastel küsitlustel on nende toetus kõikunud 45 ja 47 protsendi vahel ning esikoht on vahetunud. Seis on sedavõrd tasavägine, et 14. mail president tõenäoliselt ei selgu, vaid vaja läheb 28. mai teist vooru.
Intervjuus uudisteagentuurile Bloomberg ütles Kılıçdaroglu, et pärast valituks osutumist moodustab ta uurimisrühma, et selgitada välja riigi majanduse tegelik olukord. Samuti on ta lubanud teha majanduspoliitikas täieliku kannapöörde.
«Olen üsna kindel, et lubadusi peetakse. Ma arvan, et just majanduspoliitika osas on opositsioonis lihtsam ühiseid seisukohti leida,» kommenteeris valimisi Danske Banki peaanalüütik Minna Kuusisto Taloussanomatele.
Türgi majandus on rööpast väljas
Danske Bank on Türgi valimiste teemal koostanud kokkuvõtliku uurimistöö, kus leitakse, et Erdogani ebatavaline majanduspoliitika on Türgi majanduse rööpast välja viinud ja presidendi populaarsust õõnestanud.
Erdogani majanduspoliitika hulka kuulub muu hulgas arusaam, et kõrged intressimäärad põhjustavad inflatsiooni ja ta on survestanud ka keskpanka intresse madalal hoidma. Samas kerkis inflatsioon Türgis mullu mõnedel kuudel üle 80 protsendi ja küünib praegugi veel üle 40 protsendi, mis on muutnud tavaliste majapidamiste elu äärmiselt keeruliseks.