/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/05/10/15310418t1h82fa.jpg)
Kuigi eelmisel aastal tegi kinnisvarahindade kasv uue rekordi, on tänavu meeleolud juba teised. Turule sisenemine on muutunud keerulisemaks ning oodata on mõningast hinnalangust.
Ekspert: oodata on kinnisvarahindade langust
Statistikaameti andmetel oli eluaseme hinnaindeksi aastamuutus mullu viimase nelja aasta suurim. Kui eelmisel aastal kasvasid kinnisvarahinnad rekordiliselt 22,2 protsenti, on hinnatõus viimase paari kvartali põhjal siiski peatunud ja möödunud aasta neljandas kvartalis enam hinnatõusust märki polnud. Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on selle põhjuseks eelkõige ostujõu ulatuslik langus.
«Samas on kevad viimaks käes ja inimeste soov kinnisvara osta või vahetada võiks seda osaliselt tasakaalustada, seda enam, et teise kvartali väljavaade on võrreldes aasta esimese kvartaliga pigem positiivne,» märkis Rebane.
Kui aga võrrelda eelmise aasta teist kvartalit praeguse olukorraga, näeme eksperdi sõnul väga suurt erinevust. Eelmise aasta mais anti Eestis eluasemelaene välja 218 miljoni euro eest ja juba praegu võib öelda, et sel aastal seda kindlasti ei ületata. «Võib ennustada, et käesoleva aasta mai tuleb väljaantava eluasemelaenu mõttes vähemalt kolmandiku võrra madalam,» sõnas ta.
Inflatsioon pole aeglustunud oodatud tempos
Tanel Rebase sõnul hoiab potentsiaalset huvilist otsuste tegemisel tagasi eelkõige hirm intressitõusu ees, mille haripunkt ei ole kindlasti veel käes ning seetõttu lükkavad inimesed ostuotsust pidevalt edasi. Samuti mõjutab inimeste kodu ostmise otsuseid endiselt inflatsioon. «Inflatsiooni aeglustumist oodati veidi kiiremas tempos, kui see tegelikult toimunud on. Kuna sellel on tugev mõju igale inimesele, mis peegeldub ennekõike toidukaupade hindades, siis kindlasti võib sellises olukorras muutuda raskeks ka uue kodu soetamine,» nentis Rebane.
Kuna inimeste kindlustunne on vähenenud, võib märgatavat muutust näha ka pakkumise poolel ja see on kaasa toonud pikalt kestnud kinnisvara hinnatõusu peatumise. «Kinnisvarahinnad on küll 10 protsenti kõrgemal kui aasta tagasi, kuid põhjus peitub hindade langemise võrdlemisi aeglases tempos – languseks läheb lihtsalt veidi rohkem aega,» kommenteeris Rebane.
«Kuna hinnakasvuks samuti ruumi pole, näeme tõenäoliselt ka väikest hinnalangust.»
Rebase hinnangul pakkumine lähiajal oluliselt ei suurene, vaid pigem väheneb ning sama kehtib ka müüdavate kinnisvaraobjektide hinna kohta. «Tehingute arv võib küll lähitulevikus mõnevõrra kasvada, kuna kevad toob kinnisvaraturule uusi huvilisi, kuid eeldatavasti jääb pakkumine pigem nõrgaks. Kuna hinnakasvuks samuti ruumi pole, näeme tõenäoliselt ka väikest hinnalangust.»
Rebase sõnul võib kinnisvaraturu aktiivsust tänavu korraks mõjutada käibemaksu tõusu tähtaja lähenemine. «Kaks protsenti käibemaksu tõus on arvestatav kulu ning sellel on kindlasti mõju tehingute aktiivsusele. Võib ennustada, et kuupäeva lähenedes võib kinnisvaraturg hoogustuda, kuid seda näeme alles siis, kui aeg lähemale tuleb,» ütles ta. Käibemaks tõuseb uue valitsuse plaanide kohaselt 2024. aasta 1. jaanuarist.