/nginx/o/2023/05/10/15310356t1h9309.jpg)
Eesti majanduskasvu saavad vedada tipptasemel tootlikkusega ettevõtted, kellel on piisavalt uurimis-arendusvõimekusega töötajaid ning suutlikkus jõuda eksperimentaalarendusest valmistoote turunduse ja müügini, selgub tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringust.
OSKA värskelt avaldatud rakendusuuring otsis vastuseid küsimustele, millistes valdkondades teadmusmahukuse kasvatamine aitaks suurendada Eesti ettevõtete tootlikkust ning millise oskusprofiiliga inimesi on selleks ettevõtetes vaja.
«Madalal rippuvaid õunu ei paista,» tõdes OSKA analüütik Anneli Leemet. «Teadmusmahukuse suurendamisel saame läbi lisandväärtuse kasvatamise tootlikkust tõsta peamiselt neil tegevusaladel, kus meil läheb võrdlemisi hästi, aga innovatsiooniliidritel kordades paremini.»
Teadmusmahukuse ja tootlikkuse vahel seosemustreid otsides selgus, et kõrge kasvupotentsiaaliga nišše leidub sellistes valdkondades nagu näiteks elektroonikatööstus, transpordivahendite tootmine, keemia- ja farmaatsiatööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad. Need on valdkonnad, kus nii Euroopa innovatsiooniliidritel Belgial, Hollandil, Rootsil, Soomel, Taanil ja Šveitsil kui Eestil on tootlikkus kõrgem kui muudel tegevusaladel ning hõivatud keskmisest enam uurimis-arendustöötajaid. Ent teised riigid on meist oma näitajatega kaugel ees.
Leemet selgitas, et innovatsiooniliidrite kogemust arvestades võib eeldada, et ka Eestis aitaks nimetatud valdkondades teadmusmahukuse kasvatamine pikemas perspektiivis suurendada lisandväärtust ja seeläbi tootlikkust. Kõrgem lisandväärtus tähendab konkurentsieelist, mille ettevõte saavutab oma tooteid ja teenuseid pidevalt uuendades.
Kõrge kasvupotentsiaaliga alad on Eesti vaates ka need, kus teised veel olulist stardikiirendust saavutanud ei ole, näiteks spetsiifilistes jäätmete väärindamise tehnoloogiates. Siin võiks Eestis loodud uuenduslikel lahendustel olla potentsiaali laiemale kandepinnale ka globaalselt.
Riiklikult seatud eesmärgid Eesti ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamisel näevad muuhulgas ette erasektoris uurimis- ja arendustöötajate arvu olulise kasvu aastaks 2035. OSKA uuringust selgub, et Eesti ettevõtetes on viimase kümne aasta jooksul uurimis-arendustöötajate arv küll tõusnud, ent ulatub siiski vaid 60 protsendini Euroopa Liidu keskmisest näitajast.
OSKA uuringujuht Urve Mets selgitas, et reeglina ei ole ettevõtetes uurimis- ja arendustegevuseks spetsiaalseid töötajaid, vaid sellega tegelevad oma põhitöö kõrvalt eri ametialade kõrgharidusega spetsialistid. «Eesti ettevõtted üldjuhul ei ole valmis palkama eraldi uurimis-arendustöötajaid, selleks puudub võimekus, sest ligi 95 protsenti Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted,» ütles Mets. «Meie võimalus on suurendada ettevõtete teadmusmahukust olemasolevate kõrgharidusega töötajate uurimis-arendustegevuseks vajalike oskuste tõstmisega.»
OSKA hinnangul muutub järjest olulisemaks mitmekesiste võimaluste olemasolu ettevõtluses uurimis-arendustegevuseks vajalike spetsiifiliste oskuste omandamiseks, seda nii taseme- kui täiendusõppes.
Kõrge kasvupotentsiaaliga aladel on OSKA hinnangul vaja juurde ka doktoritasemel ettevalmistusega spetsialiste, kes täidaksid uurimis- ja eksperimentaalarendusprotsessis erinevaid juhtrolle.
Eraldi tähelepanu on tarvis pöörata ettevõtte juhtide uurimis- ja arendustööalaste teadmiste tõstmisele, kuna valdavalt just nemad vastutavad organisatsioonis innovatsioonijuhtimise eest. Urve Mets toonitas, et juhtidel on vaja oskust kasutada innovatsiooni juhtimiseks sobivaid tehnikaid, et muuta arendustegevus ettevõttes süsteemseks ja tulemuslikuks protsessiks. Praegu on see Eesti ettevõtetes paljuski projektipõhine.
Tarbijale konkurentidest eristuva, kõrgemat väärtust pakkuvate uute toodete ja teenuste loomiseks tuleb osata väärtuspakkumist analüüsida, kliendikogemust mõista ja sellega arvestada tootearendusprotsessis. Oluline on hinnata, kas uue innovaatilise toote väljatöötamine on otstarbekas, kulutõhus ja võimaldab luua ettevõttele kõrgemat lisandväärtust. Tarvis on oskust laiendada arendusprobleeme diskreetsetest tooteomadustest üldise väärtuse pakkumise ja ärimudelini, nagu ka innovaatiliste toodete müügioskust.
Uurimis-arendustegevust peab nägema tervikuna. Eesti teadmusmahukad ettevõtted takerduvad sageli nii-öelda arendustegevuse «lõksu» − fookus on arendusel, kuid müügi ja turundamiseni sageli ei jõuta. OSKA hinnangul tuleb välja töötada võimalused, et toetada ettevõtteid eksperimentaalarendustegevusest kuni valmistooteni jõudmiseni ja kommertsialiseerimiseni.
Tuleviku oskuste ja tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)