Riigil jäi alles kümnete miljonite eest energiahüvitisi

Soe talv ja odavnenud energiakandjate hinnad jätsid riigile alles ligi 50 miljonit. Foto: Arvo Meeks

Riik maksis sel küttehoojal energiahüvitisteks 109,5 miljonit eurot, mida on 44,9 miljonit eurot vähem kui planeeriti.

Kallinenud energiahindade leevendamiseks määras eelmine valitsus kodutarbijale mitmeid toetusi, mis kehtisid 1. oktoobrist kuni tänavuse aasta 31. märtsini ja rakendusid energiaarvetel automaatselt.

Kuigi eelnõud koostades arvestas majandus- ja taristuministeerium 154,4 miljoni euro suuruse kuluga, kujunes toetuste tegelik maksumus sooja talve ning odavnenud energiahindade toel oluliselt soodsamaks.

Kõige kulukamaks osutusid elektrihüvitised, mida maksti kodutarbijatele välja 65,6 miljoni euro ulatuses. Kaugkütte meetme maksumuseks kujunes 24,6 ning gaasitarbimise toetamiseks kulus 19,2 miljonit eurot.

Valitsus toetas energiahüvitistega kodutarbijaid ka ülemöödunud talvel, toona maksti toetusi välja kokku 169,4 miljonit euro eest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Kadri Laube teatel suunatakse kasutamata jäänud 44,9 miljonit valitsuse reservi.

Mida kompenseeriti?

Elekter

Elektri kodutarbijale hüvitati kuu keskmisest käibemaksuta elektrienergia hinnast, mis ületab 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh.

Näiteks kui tarbija ostis elektrienergiat kuu keskmise hinnaga 15 senti/kWh, siis kompensatsiooni abil kujunes tema hinnaks 10 senti/kWh.

Gaas

Gaasi kodutarbijale kompenseeris riik 80 protsenti kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületas käibemaksuta hinda 0,8264 eurot kuupmeeter. Seejuures kompenseeritakse maksimaalselt kuni 251,7 kuupmeetrit tarbimist, mis on arvestuslikult keskmise eramu kuine gaasitarbimine.

Kaugküte

Kaugkütte kodutarbijale kompenseeriti sarnaselt gaasiga 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületav soojuse kulu 80 protsendi ulatuses.

Näiteks kui kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse hind oli 97,15 eurot/MWh, vähenes see tarbija jaoks tasemele 83,4 eurot/MWh.