INTERVJUU Rail Balticu alla jäävate maade sundvõõrandamised viivad kohtusse (3)

Merike Lees
, majandusajakirjanik
Copy
05.05.2023, Tartu
Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja ja Rail Balticu projektijuht Merje Krinal usub, et raudtee rajamiseks vajalikud maad saavad 2026. aastaks omandatud.
05.05.2023, Tartu Maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja ja Rail Balticu projektijuht Merje Krinal usub, et raudtee rajamiseks vajalikud maad saavad 2026. aastaks omandatud. Foto: Margus Ansu

Rail Balticu trassi alla jäävast maast on riik omandanud seni veidi alla poole kinnistutest, neist suurema osa eraomanike käest. Sundvõõrandamismenetlusi on alustatud üksikuid ja enamik neist on antud ka kohtusse, selgub RB maade omandamisega tegeleva maa-ameti maakorralduse osakonna juhataja Merje Krinali intervjuust.

Kui palju Rail Baltica aluseid maid on juba riigi omandis ja kui palju on veel omandamata?

Maa-ameti veebilehel asuval Rail Balticu teemalehel avaldame iga kvartali seisuga ülevaate kohalike omavalitsuste lõikes maade omandamise töömahu ja omandatud kinnisasjade kohta. Praegu on terve trassi peale vajaminevast 1084 kinnistust omandatud 417 kinnistut.

Eramaade omandamine on läinud suhteliselt edukalt. Mille taga riigi- ja omavalitsuste maade omandamine seisab?

Era- ja munitsipaalmaid on seni vähem töösse antud. Kogu teadaolev töömaht ei ole veel töös, paljudes lõikudes käib alles projekteerimine ja täpne vajaminev maavajadus selgub alles projekteerimise käigus. Maade omandamist alustatakse pärast projektlahenduse valmimist.

Pärnumaal on protsess maha jäänud toimunud kohtuvaidluse tõttu. Kuidas kavatsete seal asjadega järjele jõuda?

Pärnumaal on maakonnaplaneering osaliselt kehtiv ja selles ulatuses on menetlusi Pärnumaal ka läbi viidud. Lõigus, kus uuendatakse riigi eriplaneeringut, saame maade omandamist alustada pärast uue planeeringu kehtestamist ja pärast projektlahenduse valmimist, eeldatavalt 2025. aastast.

Kui palju on selliseid kinnistuid, mille omanikest pole midagi teada? Kas nende jaoks tehaksegi rahalised sundvõõrandamisotsused ja jäädakse pärijaid ootama?

Tavapäraselt selgitatakse võimalik pärija välja ja teavitatakse teda omandamise vajadusest ning palutakse alustada pärimistoimingutega. Kui pärijad tegutsevad pärandi vastuvõtmisega mõistliku aja jooksul, siis oodatakse ära uue omaniku selgumine ja alustatakse omandamise läbirääkimisi juba uue omanikuga.

Postimehes avaldatud sundvõõrandamise juhtumi korral selgitati välja, et võimalik teadaolev pärija elab Rootsis, kuid pärimistoimingutega ta siiski ei alustanud ning ei avaldanud põhjusi ega palunud ajapikendust. Kõikidest tegevustest on võimalikku pärijat ka teavitatud, kuid kui isik siiski ei soovi pärimistoiminguid läbi viia, siis on riigil seadusest tulenev võimalus viia menetlus läbi sundvõõrandamise kaudu. Sellisel juhul hoiustatakse kinnisasja tasu 10 aastat riigi deposiitkontol ning makstakse pärijale välja vastava taotluse esitamisel. Ka sellisel juhul peab pärija tõendama, et ta oleks selle vara pärinud.

Kui palju on selliseid juhtumeid, kus te olete omanikuga rahalise hüvitise osas eriarvamusel ja ei saa kokkuleppele?

Sellist ülevaadet eraldi ei koostata. Kinnisasja omanikule on võimalik lisaks rahalisele pakkumisele teha ka maaga hüvitamise pakkumisi, mõnel juhul pakutakse valikuks mitut vahetusmaad. Maaomanik saab pakkumusele esitada oma vastuväited ja põhjendatud juhul on koos hindajaga pakkumusi korrigeeritud.

Kui maaomanik soovib riigile teha omapoolset ettepanekut, siis tuleb tal endal tellida võrdlev hindamisaruanne. Maaomanikud on võrdlevaid hindamisaruandeid tellinud üksikutel juhtudel. Kui maaomanik esitab võrdleva hindamisaruande ja erinevate hindajate hindamistulemused erinevad, siis arutatakse erinevuste põhjused koos hindajate ja maaomanikuga läbi ning proovitakse erimeelsused lahendada.

Tuleb ette ka õiguslikke vaidlusi, mida lahendatakse samuti läbirääkimiste teel. Üldjuhul leitakse läbirääkimiste käigus siiski maaomanikku rahuldav pakkumus, jäädes seadusega etteantud raamidesse. On olnud ka selliseid kaasusi, kus maaomanik peab langetama otsuse, kas tulla riigiga kokkuleppele või jätkatakse sundvõõrandamisega.

Kas on juba ka juhtumeid, mis on jõudnud kohtusse või loodate siiski kõik vaidlused lahendada kokkuleppe teel?

Tänaseks on vastu võetud neli sundvõõrandamise otsust, neist üks käsitleb ühele omanikule kuuluvat kahte kinnisasja ning ühel juhul ei olnud kinnistu omanik teada. Kolm otsust on kohtus vaidlustatud, kuid jõustunud kohtulahendit veel ei ole.

Neljast sundvõõrandamise otsusest kolm on vaidlustatud, üks ei ole ilmselt sellepärast, et pärija on välismaal ja pole huvitatud?

Jah, neljas otsus on sama viidatud juhtum.

Sundvõõrandamise otsuste vaidlustamise protsent on nende nelja näite puhul küll väga kõrge. Kas kohtus saab vaielda ainult võõrandamise summa üle, mitte maa reaalse võõrandamise üle?

Kuivõrd sundvõõrandamine otsustataksegi sellisel juhul, kui kokkulepet ei saavutata, siis on ilmne, et suurem osa selliseid otsuseid vaidlustatakse. Vaidlustada võib ka omandamise fakti, aga kuna trassi asukoht on määratud kehtestatud maakonnaplaneeringuga, siis ei ole see vaidlus väga perspektiivikas.

Kohtuasjad võtavad kaua aega, kas riigil on võimalik selles küsimuses kohtuasju kuidagi kiirendada, et raudtee ehitamine ei pidurduks?

Sundvõõrandamise korral peatub kinnisasja omandi ülevõtmine juhul, kui kohus otsustab rakendada esialgset õiguskaitset ja peatab edasised menetlustoimingud. Samas kui vaidlus toimub tasu suuruse üle, siis see ei tohiks takistada kinnisasja omandi ülevõtmist riigile. Kohtutel tuleb kaaluda, kas menetluses esialgse õiguskaitse rakendamine ja menetlustoimingute peatamine on vajalik ja otstarbekas, kui see võib takistada avaliku huviga raudtee ehitustegevust.

Kui palju läheb riigile maade omandamine maksma?

Praeguseks ajaks on Rail Balticu projektis omandatud ligi 43 protsenti eramaadest ja selleks on kasutatud ligi 10 miljonit eurot.

Kas uue maade hindamisega tõusnud maa väärtus mahub planeeritud summa sisse, s.o kas omanikud on nõus vana hinnaga maad andma?

Uus korraline hindamine ei mõjuta maade omandamist, sest omandamise menetluses viiakse iga kord läbi konkreetse kinnisasja hindamine, lähtudes hinnatava maatüki omadustest. Selles mõttes ei toimu ühtegi «vana hinnaga» omandamist.

Mis ajaks peavad teil maad omandatud olema ja kui kindel te olete, et saate selleks tähtajaks maad omandatud?

Suurem osa omandamistest on kavas läbi viia 2026. aasta lõpuks. Samas sõltub omandamisega alustamine paljuski sellest, kui kiiresti valmib raudtee lõplik projekt, mis määrab lõpliku maavajaduse.

Tagasi üles