/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/04/14293456t1h43d4.png)
Turismisektor kutsub riigikogu üles tõstma majutussektori järsk maksulöök maksumuudatuste kobareelnõust välja, et võimaldada mõjuanalüüs ning alles siis langetada teadlik ja kaalutud otsus.
Hotellide liidu juht plaanitavast maksutõusust: nii Eesti kui Soome turist on väga hinnatundlik ja läheb mujale (1)
Valitsus saatis esmaspäeval riigikogusse maksumuudatuste kobareelnõu, millega muu hulgas kaotatakse 2025. aasta algusest 9-protsendiline käibemaksuerisus majutussektorile. Eelnõu järgi hakkab majutusasutustele kehtima käibemaksu standardmäär 22 protsenti, mis tähendab sektorile 2,4-kordset maksutõusu.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla ütles, et riigikogust oleks riigimehelik jätta kiirustades ja mõjuanalüüsita valminud muudatusettepanek seadusest välja.
«Saame aru, et riigil on vaja leida lisaraha, kuid nii järsk maksutõus tundub äärmiselt ebaõiglane ja kogu sektorile ränk hoop,» lausus Maidla. «Kui üldine käibemaksutõus on kaks protsendipunkti, siis majutussektori 13-protsendipunktine maksutõus on karjuvalt ebaproportsionaalne.»
Maidla nentis, et valitsuse kiirustamine nii olulise teemaga on arusaamatu. «Käibemaksuerisuse kaotamise plaan on loodud ilma mõjuanalüüsita ning seda on näha ka eelnõu seletuskirjast,» nentis Maidla, tuues üheks näiteks väite, et maksumuudatuse mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud.
«Tegelikult on meie sektori ettevõtete hinnangul sel seadusel märgatav mõju regionaalsele arengule, kuna paljudes piirkondades on just turismiettevõtted olulisteks majanduse elavdajateks, luues töökohti ja majutades külastajaid, kes kasutavad ka teiste selle piirkonna ettevõtete teenuseid,» rääkis Maidla.
Uuringute kohaselt kulutab turist sihtriigis vaid 20 protsenti majutusele ning ülejäänud raha muudele teenustele ja toodetele.
Riik võib raha kaotada
Maidla sõnul võib riik majutussektori käibemaksuerisuse kaotamisega lisaraha kogumise asemel hoopis seda kaotada, kuna Eesti muutub turismi sihtkohana naaberriikidega võrreldes vähem konkurentsivõimelisemaks. Turistide arvu langus toob kaasa koondamiste ja pankrottide arvu kasvu majutussektoris ning kokkuvõttes vähenevad sellest sektorist ka maksulaekumised riigikassasse.
Turismisektor pole kunagi olnud ülikasumlik, kuid praegu pole majutusasutused veel koroona-aastatest toibunud ning uued probleemid on saabunud koos Ukraina sõjaga. «Nii Eesti kui tegelikult ka Soome turist on vägagi hinnatundlik ja läheb siis pigem puhkama meie lähiriikidesse või juba lõuna poole,» rääkis Maidla.
EHRL esitas eelmisel nädalal valitsusele ettepaneku arvata majutusasutuste käibemaksuerisusega seonduv käibemaksuseaduse muutmise eelnõust välja. EHRLi hinnangul tuleb selleks, et seadusemuudatusega edasi minna, teha põhjalik mõjuanalüüs, kaasata seotud osapooled sisulistesse aruteludesse. Jõustumine 2025. aastal annab selleks piisava aja ja võimaluse.