Riigikogu saadikud teadvustasid helde rahajagamise karme tagajärgi (3)
8. mai 2023, 16:45
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed uurisid, kuidas sai riigieelarve mullune suhteliselt hea seis nii ootamatult halvaks muutuda ja päädida suurte maksutõusudega.
Rahandusminister Mart Võrklaev koos rahandusministeeriumi asekantslerite Sven Kirsipuu ja Evelyn Liivamägiga selgitasid täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmetele maksumuudatuste koondmõju.
Komisjoni liige, Eesti 200 esindaja Toomas Uibo tahtis teada, mis viis riigieelarve eelmise aasta 0,9-protsendilisest miinusest tänavu juba 4,3-protsendilisesse miinusesse.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul on selle taga otsustepakett, mis suurendab riigi kulusid järgnevatel aastatel. «Lastetoetused, pensionäride maksuvaba tulu, kaitsekulutuste tõstmine, kõrghariduse rahastamise toetamine,» loetles ta mõningaid tegureid.
Ehkki 2020. aasta paistab silma eriliselt suure miinusega riigieelarves, on see Kirsipuu sõnul erand, sest see oli koroona-aasta, mil olid suured riiklikud toetusmeetmed ja need kulud kandusid otsapidi ka 2021. aastasse.
Uibo tahtis teada, et kui elu läheb paremaks, kas see toob siis ka maksude suhtes leevendust ja inimesed tunnevad seda.
Rahandusminister Võrklaev sellist lubadust ei andnud. «Ma ei näe seda,» ütles ta. «Me räägime eelarve eesmärkidest ja kui kuskil peaks midagi paremini minema, siis me liigume eelarve tasakaalu poole. Võib küsida, et milleks see vajalik on. Selleks, et me suudaks oma riiki pidada ja olla valmis järgmisteks kriisideks ja oma inimeste aitamiseks.»
Maksuküüru hind kahaneb
Komisjoni esimees Urmas Reinsalu uuris maksuküüru kaotamise mõju, mis tema andmetel oli valimiseelse prognoosiga võrreldes kahanenud: kui siis hinnati mõju ligi 500 miljonile eurole, siis nüüd on see kahanenud alla 300 miljonile.
Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul on maksuküüru muutmise mõju aastal 2025. aastal 340, 2026. aastal 257 ja 2027. aastal 264 miljonit eurot ja see raha jääb inimestele kätte.
«See sõltub inimeste sissetulekust ja mida suuremad on sissetulekud, seda rohkem jääb ka riigieelarvesse laekumata,» selgitas ta.
Reinsalu uuris, et kuidas võrreldes veebruari keskpaigaga on inimeste sissetulekutes toimunud nii suuri muutusi. Liivamägi sõnul on vahepeal valminud rahandusministeeriumi kevadprognoos ja nende viimased arvutused tuginevad sellele.
Kogu käibemaks lõpphinda ei jõua
Ehkki käibemaksu on plaanis tõsta kaks protsenti, kasvatab see kaupade ja teenuste hindu keskmiselt 1,63 protsenti. «Päris 100 protsenti me ei eelda, et see käibemaksu kasv lõpphinda jõuaks,» ütles Võrklaev.
Reinsalu täpsustas, et kui kõigi valitsuse maksumuudatuste koondmõju peaks olema 1,55 protsenti, siis kuidas saab ainuüksi käibemaksu mõju olla 1,63 protsenti.
Kirsipuu selgituse järgi on tarbija ostukorvis erinevatel kaubagruppidel tarbijahinnaindeksile erinev mõju, samuti ei ole kõik kaubad maksustatud 20-protsendilise käibemaksuga.
Reinsalu tundis ka huvi, milline on valitsuse inflatsioonipoliitika ja kui suur mõju on inflatsioonil elukalliduse tõusule.
Võrklaeva sõnul langeb inflatsioon kenas tempos ja energiahinnad on tugevas langustrendis. «Üle maailma on probleem, et kui energia hinnad tõusid, siis tõsteti toodete hindu, kuid nüüd neid ei langetata – kindlasti on ootus, et hinnad alla tuleks,» ütles Võrklaev.
Kirsipuu sõnul arvestatakse maksupaketi mõju suuruseks Eesti inflatsioonile järgmisel aastal 1,53 protsenti ja aastal 2025 0,25 protsenti.
Eesti majanduslangus on tänavu prognooside järgi 1,5 protsenti ja see on jätk eelmisel aastal alanud langusele. Majanduskasv peaks järgmisel aastal taastuma. Nii majanduslangus kui ka majanduskasv jõuavad riigituludesse viitega.