USKUMATU LUGU ⟩ Eestit püüti ära kasutada virtuaalvääringu teenuse pakkumise sildi all igasugu kahtlaste tegelaste poolt

RABi juht Matis Mäekar Foto: Jake Farra

Alates rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatuste jõustumisest mullu 15. märtsil on Rahapesu Andmebüroo (RAB) otsusel või ettevõtjate soovil lõppenud 389 tegevusloa kehtivus ning tänavu 1. mai seisuga kehtis Eestis 100 tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tugevdatud nõuete jõustumise järel loobusid ettevõtjad ligi 200 tegevusloast. Lisaks tunnistas Rahapesu Andmebüroo kehtetuks pea sama palju tegevuslube nõuetele mittevastavuse tõttu, teatas RAB.

«Tegevusloa kaotanud ettevõtjate esitatud dokumente ja tegutsemise viisi ning kaasnevaid riske arvestades saab väita, et seadusandja reaktsioon seaduse muutmisega ning järelevalve tegevus nii õigusaktide muutmisele eelnevalt kui ka järgnevalt on olnud asjakohane. Nägime tegevuslubade uuendamisel olukordi, mis paneksid kulmu kergitama iga järelevaataja,» ütles Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker pressiteates.

Rahapesu Andmebüroo tuvastas mitmel juhul juhatuse liikmeteks või kontaktisikuteks määratud isikud, kes sellest ise teadlikud ei olnud, kelle elulookirjeldused olid võltsitud või neil puudus korrektne ärialane maine.

Mitme ettevõtte esitatud äriplaanid kattusid finantsprognoosidest kirjavigadeni või neis puudus igasugune loogika. Näiteks soovis Poola omanike ja juhtidega Malta ettevõte tulla täiesti tavalise ja sisult kalli teenusega Eestisse, et suunata Eesti kodanikele 90 protsenti oma ärist, olemata selleks teinud ühtegi turu-uuringut või palganud Eestisse ühtegi reaalset töötajat.

Andmebüroole esitati sageli ka vigases eesti keeles dokumente ning teatud juhtudel oli kasutatud ebaadekvaatset masintõlget, näiteks teenuse pakkumine tuhandeaastastele, tõlge sõnast millennials. Paljude ettevõtete taotlused jõudsid Rahapesu Andmebürooni samade õigusteenuse- või äriühingute teenuste pakkujate kaudu.

«Kahtlust äratavaid asjaolusid leidsime taotlustest erinevatel teemadel tõsiselt palju ja need olid kohati üllatavad. See seab kahtluse alla siia tulla soovinud äride tõsiseltvõetavuse, nende tegeliku soovi Eestis teenust pakkuda, või vastupidi, näitab osa isikute soovi kasutada Eesti majandussüsteemi ja rahandussüsteemi ebaseaduslikeks tegevusteks,» rääkis Mäeker.

«Töö tegevuslubade muutmise taotluste läbivaatamisega jätkub, kuid õige pea saab järelevalve mõttes naasta normaalsusesse, kus liigume suuresti paberpõhisest hindamisest igapäevasesse kohapealsesse järelevalvesse. Tehtud positiivne töö on silma jäänud ka kolleegidele teistest riikidest, kes on nüüd huvitatud õppima Eesti kogemusest virtuaalvääringu teenusepakkujate sektoris riskide äratundmisel, hindamisel ja juhtimisel,» lisas Mäeker.

2021. aasta suvel kehtis Eestis ligi 650 tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks. Sektori kõrgele rahapesu ja terrorismi rahastamise riskile viitasid riigisisene riskihinnang, Rahapesu Andmebüroo analüüsid ning rahvusvahelise eksperdikomitee Moneyval hindamine. Rahapesu Andmebüroo töö jätkub tegevuslubade ülevaatamisel, samuti järjepidevas järelevalves rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, mis on ainus viis teatud puuduste tuvastamiseks.