Financial Times: nafta hinnalagi sundis Putinit makse tõstma

Vladimir Putinil on põhjust olla kahanevate naftatulude pärast mures. Foto: Mikhail Klimentyev/Scanpix

Vene naftale seatud hinnalagi on sundinud Kremlit tõstma energiafirmade maksukoormust, mis annab niigi sanktsioonide käes vaevlevale riigi energeetikasektorile täiendava löögi, kirjutab Financial Times.

Venemaa president Vladimir Putin muutis aprillis Vene naftaettevõtete maksustamist, asendades Uurali toornafta maksuarvutustes Brenti allahinnatud versiooniga. Kuna tegelik hinnavahe Brenti ja Uurali vahel on aga allahindlusest suurem, tuleb naftafirmadel riigituludesse maksta varasemast rohkem.

Ühe G7 riigi analüüs näitab, et maksutõus toob ohvriks Venemaa naftatööstuse võime pikaajaliselt investeerida. «See on nende tööstusele kindlasti hävitav,» ütles üks asjaga kursis olev ametnik Financial Timesile.

Moskva kavatseb selle sammuga aga teenida aastas ca 8 miljardit dollarit lisatulu, et katta naftatulude alalaekumisest tekkinud puudujääki, väidavad lääne allikad.

2023. aasta esimeses kvartalis kukkusid Venemaa nafta- ja gaasitulud 45 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Rafineeritud naftatoodete hulgas oli langus veelgi kolossaalsem – 85 protsenti.

Arvestades, et Venemaa eelarvetuludest moodustavad naftaga seotud tulud umbes 45 protsenti, on see väga märkimisväärne muutus. «Tundub, et maksumuudatus on märk nende üha kahanevatest tuludest ja puudujäägist,» ütles ametnik.

Vene majandust tugevalt proovile panev 60-dollariline hinnalagi kehtestati G7 riikide poolt eelmise aasta detsembris pärast kuudepikkuseid kõnelusi. Lääne ametnike täidab hinnalagi kaht eesmärki. Esmalt sunnib see Kremlit tegema sõja jätkamiseks majanduslikult «raskeid valikuid». Isegi kui nad otsustavad jätkata, teevad nad seda oma tulevase võimekuse arvelt, ütles Financial Timesi allikas.

Analüütikafirma Energy Aspects OilXi andmetel langes Venemaa naftatootmine eelmisel kuul 10,4 barrelile päevas. Eksport – peamiselt Aasiasse – oli OilXi andmetel 4,7 miljonit barrelit, mis jääb alla viimase viie aasta keskmisele näitajale.

Kuigi G7 riigid ütlevad, et nende hinnalagi toimib plaanipäraselt, näitavad tolliandmed siiski, et Venemaa naftatootjad suudavad oma toodangut vähemalt osaliselt siiski müüa ka kallima hinnaga. Rahvusvaheline Energiaagentuur arvutas kokku, et Venemaa toornafta ekspordi kaalutud keskmine hind oli aprillis üle 60 dollari barreli ning Kaug-Idas kohati müüdi Vene naftat kohati ka hinnaga 74 dollarit barreli eest.

Kuigi hinnalaest kõrgem hind on seotud peamiselt hinnalaega ühinemata jätnud Aasia riikidega, teevad liitlased täiendavaid jõupingutusi, et võidelda ka sanktsioonidest kõrvale hiilimise vastu.

Financial Timesiga rääkinud ametnik ütles, et hinnalae koalitsioon aitab naftateenuste pakkujatel järgida turul toimuvat, osutades nende tähelepanu «punastele lippudele». Ametniku sõnul viitab nafta päritoluga manipuleerimisele see, kui laevade asukoha jälgimisega on probleeme või arvepidamise juures pole võimalik eristada laevandus-, veo-, tolli- ja kindlustuskulusid toornafta ostuhinnast.

G7 rahandusministrid ja keskpankade juhid kohtuvad sel nädalal Jaapanis enne hiljem toimuvat juhtide tippkohtumist ning eeldatavasti on võtmeteemaks ka Venemaa sanktsioonid. «Keskendutakse hinnalaele ja sellele, kuidas selle rakendamine õnnestus,» lisas asjaga hästi kursis olev ametnik.