/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/01/23/122128t1h2e77.jpg)
Oma leivaraha alul eurodeks ja pärast kroonideks tagasi vahetamisel pole kindlasti mõtet.
Juhtkiri: paanitseja kaotab raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad ja vahetuskontorid müüvad valuutat Eesti Panga ametlikust kursist kallimalt ja ostavad odavamalt. Miks? Sest nii saavad nad kasumit. Sama lihtsat mõtet jätkates võiks oletada, et just rahavahetajatel peaks olema huvi devalveerimise jutuga rahva kroone oma kaukasse meelitada. Aga millegipärast räägivad isegi nemad hoopis teist juttu öeldes, et tuleb mõistus pähe võtta ning aru saada, et krooni devalveerimisest poleks mingit kasu ja meie riik ei hakka seda ka tegema.
Pangad on reageerinud inimeste kasvanud euroostuhuvile marginaali tõstmisega. Raha edasi-tagasi vahetav kodanik kaotaks eilsete hindade järgi kindlasti üle 0,5 protsendi, mõnes kontoris koguni 1,2 protsenti.
Suuremate ja ennustatavalt pikka aega vabalt seisvate summade puhul tuleb mõistagi kainelt kaaluda, kuidas riske maandada ja mis moel tulusid suurendada, aga sularaha näpus karjaga kaasa tormamine võib hiljem tuua pettumuse.