SEB: rohevõlakirjad aitavad rahastada paremat homset

SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev Foto: SEB

Rohevõlakirjad on võlakirjad, millega kaasatavat kapitali võib kasutada vaid rangelt piiritletud rohe-eesmärkide täitmiseks. Laenuvõtja ehk emitendi jaoks on see võimalus kaasata kapitali veidi odavamalt ning investori ehk laenuandja jaoks on see võimalus teha teadlikke investeerimisotsuseid parema kliimatuleviku nimel, kirjutab SEB varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaev.

Rohevõlakirjade ajalugu ulatub paarikümne aasta taha. Esimesed rohevõlakirjad lasi käibele Maailmapank aastal 2008, kuid juba enne seda olid turul mitmesugused taastuvenergia ja kliimasuunitlusega võlakirjad. Esimese riigina emiteeris rohelised valitsusvõlakirjad Poola aastal 2016.

Viimastel aastatel on maailmas rohe- ja teisi jätkusuutlikkust edendavaid võlakirju käibele lastud suurusjärgus ligi triljoni euro eest aastas, kuid hoolimata kiirest kasvust moodustavad sellised võlakirjad hinnanguliselt siiski endiselt alla 5% võlakirjaturust.

Kui võrrelda roheliste võlakirjade oodatavaid tootlustasemeid samaväärsete tavaliste võlakirjadega, on märgata keskmiselt umbes 0,2% erinevust aastases intressimääras. Teisiti öeldes saavad emitendid rohevõlakirjadega raha laenata veidi soodsamalt ning investorid on nõus parema kliimatuleviku nimel leppima pisut madalama tootlusega.

SEB pensionifondid on erinevatesse rohevõlakirjadesse investeerinud juba üle viie aasta. Pensionifondide jaoks on rohevõlakirjadesse investeerimine üks osa jätkusuutlikust investeerimisest. SEB on seadnud eesmärgiks, et vähemalt 70% pensionifondide portfellidest peab olema investeeritud jätkusuutlikkuse aspekte silmas pidades.

Lisaks otseinvesteeringutele rohevõlakirjadesse investeerime ka jätkusuutlikkust edendavatesse fondidesse, mis sisaldavad samuti rohevõlakirju. SEB kolmanda samba vabatahtlik pensionifond SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks investeerib kogu portfelli rohe-eesmärke silmas pidades, kuid selles fondis keskendume võlakirjade asemel aktsiatele.

SEB pensionifondide portfellides on näiteks Latvenergo, Ignitise ja Altumi rohevõlakirjad. Nende võlakirjadega kaasatud kapitaliga võivad emitendid ellu viia piiritletud keskkonnasõbralikke tegevusi. Näiteks Läti arengupank Altum (Eesti Kredexi analoog) võib roheliste võlakirjadega laenatud raha kasutada taastuvenergia, energiatõhususe parandamise, energiatõhusate ehitiste rajamise ja elektritranspordi projektide rahastamiseks.

Sarnased on piirangud ka Latvenergo rohevõlakirjadega kaasatud raha kasutamisele. Kuna Latvenergo äritegevus on seotud ka fossiilsete energiakandjatega, tuleb ettevõttel tõmmata selge piir taastuvenergia ja fossiilse energia projektide vahele ning mitte «rahakotte segi ajada».

Rohevõlakirjadega kaasatud raha kasutamist kontrollivad sõltumatud rahvusvahelised reitinguagentuurid, millest üks tuntumaid on Cicero Shades of Green. Näiteks Altumi rohevõlakirjad on saanud «Medium Green» hinnangu, samas kui Latvenergo rohevõlakirjad on saanud kõrgeima nn. «tumerohelise» reitingu.

Lisaks pensionifondide investeeringutele, aitab SEB pank korraldada roheliste võlakirjade emissioone ning on ka ise roheliste võlakirjade emitendi rollis kaasates nii finantsturgudelt raha. SEB rohelise võlakirja raamistikus (2022) on põhjalikult kirjeldatud kriteeriumeid ja määratlusi, mis näitavad, mida saab liigitada roheliseks või jätkusuutlikuks rahastamiseks.

SEB on saanud raamistikule sõltumatu välise hinnangu reitinguagentuurilt Cicero Shades of Green, mis liigitas raamistiku «keskmiselt roheliseks» ja andis SEB Grupile juhtimiskorra eest hindeks «suurepärane». SEB rohelise võlakirja kriteeriumid on üldjoontes kooskõlas EL-i taksonoomia määratlustega, milles kirjeldatakse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse ja kliimamuutustega kohanemisse.

Rohevõlakirjad on tulnud selleks, et jääda. Nii SEB pensionifondid investorina kui SEB Pank rohevõlakirjade emiteerijana näevad sellele turule jätkuvat kasvu. Võib-olla muutub roheteema kunagi nö hügieenifaktoriks ja teistsuguseid võlakirju ei kujutata enam ettegi.