Buffett: Berkshire Hathaway pole 35% Apple. Kas investor peaks iga hinna eest riske hajutama?
7. mai 2023, 11:23
Apple’i aktsia moodustab juba ligi 40 protsenti Berkshire Hathaway aktsiainvesteeringutest.
Laupäeval aktsionäridele esinedes ütles Buffett, et Apple'i osa Berkshire investeerimisportfellis pole suur ja ei maksa üle tähtsustada seda investeeringut.
«Apple ei moodusta 35 protsenti Berkshire portfellist,» lausus Buffett. «Meie portfellis on ka raudteed ja energiaäri või See’s Candies – nad on kõik meie ärid.»
Esimese kvartali lõpus oli Berkshire’il 997 miljardi dollari eest noteeritud investeeringuid. Nendest vaid 328,16 miljardit olid aktsiaid. Siiski on Apple muutunud massiivseks investeeringuks pärast seda, kui Berkshire hakkas aktsiat 2016. aastal ostma, kirjutab Finance Yahoo.
Alates esimesest ostust on Apple’i aktsia tõusnud enam kui 500 protsenti. Et Apple ostab oma aktsiaid tagasi ja Berkshire pole neid tagasi müünud, on seetõttu ka aktsiaosalus kasvanud. Tänapäeval kuulub Berkshire’ile 5,8 protsenti Apple’ist.
«Apple on lihtsalt kujunenud meie investeeringutest parimaks,» ütles Buffett. «Me paigutasime sinna mõistliku summa, aga meil on palju raha ka raudteedes. Raudteed on hea äri, aga kaugeltki mitte nii hea kui Apple’i äri.»
Buffett on pikaajaline Apple’i juhi Tim Cooki toetaja. Talle meeldivad Apple’i tooted, sealhulgas iPhone.
«Ma ei mõista iPhone’i, kuid ma saan aru tarbija käitumisest,» lausus Buffett. «Võib-olla kulutab tarbija näiteks 1500 dollarit iPhone’i ostule. Sama inimene maksab teise auto eest 35 000 dollarit ja kui tal tekib valik, kas loobuda teisest autost või iPhone’ist, jätab ta alles iPhone’i. See tähendab, et tegemist on erakordse tootega. Meile ei kuulu kogu Apple, vaid me oleme väga õnnelikud 5,6 protsendi üle ja iga 0,1 protsendi võrra, mille võrra meie osalus kasvab.»
Aktsionäride diskussioonidel kerkis üles ka portfelli hajutatuse teema. Viis suurimat aktsiapositsiooni moodustavad 75 protsenti Berkshire’i aktsiaportfellist.
Buffetti parem käsi Charlie Munger ei näe väheses hajutamises probleeme.
«Moodne ülikooliharidus õpetab hullumeelsust, et aktsiatesse investeerimisel on lai hajutatus sama hästi kui kohustuslik,» ütles Munger. «See on hullumeelsus. Häid võimalusi pole lihtne leida. Ja kui leiad kolm head võimalust, siis ma pigem paneks raha headesse ideedesse, mitte halbadesse. Ja kuna paljud investorid ei suuda otsustada raha panekut headesse ideedesse, siis nad hakkavad tegema muid investeeringuid lootuses, et need kujunevad veel paremateks. Ma arvan, et me teeme teistest investoritest vähem vigu. See on meie tugevus.»