Ekspert: tarbijate huvi väikelaevade vastu on tõusnud

Viinistu jahisadamast suundub paat Mohni saarele.  Foto: Mihkel Maripuu

Eesti JMK Marine Yamaha Paadikeskuse tegevjuhi Kalle Küti sõnul on vaatamata ebakindlale majandusolukorrale näha trendi, et meretehnika vastu tuntakse järjest rohkem huvi, sealjuures on viimase paari aastaga enim kasvanud just esmakordsete paadiostjate hulk.

«Esiteks jõuavad inimesed aina rohkem tänu paadiomanikust tuttavatele vee peale ja saavad paadisõidu kogemuse. Teisalt, Eestis ei rendita naljalt paate ilma kaptenita, kuid kapten on rendil lisakulu. Seega on üsna tavaline, et ostetakse enda isiklik paat või siis väiksema sõpruskonnaga kamba peale, et veemõnusid nautida,» selgitas Yamaha Paadikeskuse tegevjuht pressiteates.

Teiseks oluliseks põhjuseks, miks paadiomanike arv kasvanud on, toob Kütt välja pankade poolt pakutavad finantseerimislahendused. «Kui veel mõned aastad tagasi ei olnud väga populaarne paadiostuks kasutada panga teenuseid, siis nüüd on see väga tavaline. Nii nagu autode puhul kasutatakse ka väikelaeva puhul ostuks laenu või liisingut. Inimesed on erinevatest finantseerimisvõimalustest teadlikumaks saanud ja seega ka kasutavad seda rohkem kui varem,» lausus Kütt.

Inbanki Eesti äriüksuse juht Valdeko Kübarsepp kinnitas samuti, et veesõiduki soetamine panga finantseeringuga on klientide seas populaarne. «Laenu suurimaks eeliseks liisingu ees on sissemakse puudumine, mis tavapäraselt on vähemalt 10 protsenti paadi maksumusest. Samuti saab laenu abil finantseerida ka paadi jaoks vajaliku lisavarustuse ostmist alates päästevestidest kuni mootorini. Lisaks on veesõiduk koheselt ostja oma ehk tal endal on õigus valida, kas teha sõidukile kaskokindlustus või mitte. Liisingu puhul on see enamasti kohustuslik, mis toob koheselt kuni sadadesse eurodesse ulatuva igakuise lisakulu,» sõnas Kübarsepp.

Ta lisas, et laenu puhul ei ole eraisikuna veesõidukit soetades vaja teha ka paadi hindamisakti ning väljaspoole Eestit sõitmine ei vaja täiendavaid lisategevusi.

Kuigi Eesti suvi on tihti ettearvamatu, siis ostetakse Küti sõnul kõige rohkem just paaditüüpe, mille vööris on avatud ala või istumisnurk ning samuti paaditüüpe, mille vööri all on kajut kuni kahele inimesele. «Kõige rohkem ostetakse paate, mis jäävad hinnavahemikku 20 000–70 000 eurot. Sellesse hinnaklassi jäävad paadid on kõik treilerdatavad ning seetõttu ka kõige populaarsemad, sest annavad liikumisvabaduse ja ei kohusta kaikohta endale navigatsioonihooajaks ostma,» lausus Kütt.

Ta nentis, et paadi ostmine on üsna suur otsus ja paadiomanikuks olemine ei ole hobi vaid pigem elustiil. «Inflatsioon on kindlasti ka mere- ja hobitehnika valdkonda puudutanud. Hinnatõusust ei pääse ka siin. Samas paatide, paadimootorite ja varuosade hinnad tõusevad pigem regulaarselt. Hooldus- ja remonttööde kulud sõltuvad tehnika seisukorrast ja vanusest,» märkis Yamaha Paadikeskuse tegevjuht.

Seetõttu soovitaski ta soetada pigem uuem kui vanem paat. «Kuna tehnoloogia on pidevas arengus, siis kõige ökonoomsem on ilmselt uut asja omada, millel on garantii ja hoolduskulud väiksemad kui vanal ja kulunud tehnikal,» lausus Kütt.