Eesti jaekaubandus sai Euroopas kõige tugevamalt pihta (2)

BNS
Copy
Maxima kauplus. Pilt on illustratiivne.
Maxima kauplus. Pilt on illustratiivne. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eurostati andmetel vähenes märtsis Eesti jaekaubanduse maht aastavõrdluses 13,5 protsendi võrra, mis oli Euroopas suurim langusnäitaja. Euroalal ja ELis langes maht aastaga kolm korda vähem, vastavalt 3,8 ja 4,1 protsenti.

Samas langes Eesti jaekaubanduse maht märtsis veebruariga võrreldes vaid 0,4 protsenti, euroalal ja Euroopa Liidus (EL) langes maht kuuvõrdluses vastavalt 1,2 ja 1,1 protsenti.

Märtsis vähenes veebruariga võrreldes euroalal enim toidu-, joogi-, ja tubakatoodete jaemüük, 1,4 protsendi võrra. Mitte-toidukaupade müük vähenes 1,1 protsenti, samas tõusis mootorikütuste müük 1,6 protsendi võrra. ELis langes toidu-, joogi-, ja tubakatoodete jaemüük märtsis 1,2 protsendi võrra, mitte-toidukaupade müük 1,1 protsenti, ent mootorikütuste müük tõusis ühe protsendi.

Liikmesriikidest, mille kohta Eurostatil on andmeid, vähenesid jaemüügi mahud kuuvõrdluses enim 2,7 protsenti Lätis, 2,4 protsenti Saksamaal ja Poolas ning 1,9 protsenti Luksemburgis. Müügimaht kasvas enim 2,9 protsendiga Rumeenias, Portugalis aga 2,3 protsenti ja Iirimaal ühe protsendi.

Euroalal langesid aastaga enim toidu-, joogi-, ja tubakatoodete jaemüük, kokku 6,8 protsenti. Mitte-toidukaupade müük vähenes 2,2 protsenti, aga mootorikütuste müük kasvas aastaga 3,5 protsendi võrra. ELi arvestuses kahanes toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük 6,6 protsenti ning mitte-toidukaupade jaemüük 3,2 protsenti. Mootorikütuste jaemüük aga kasvas 2,8 protsenti.

Liikmesriikide seas langesid jaekaubanduse mahud aastaga enim 13,5 protsenti Eestis, 13,2 protsenti Ungaris ja 12,8 protsenti Sloveenias. Jaemahu suurimat kasvu nähti aastavõrdluses 10,8 protsenti Hispaanias, Rumeenias 7,2 protsenti ja 5,6 protsenti Küprosel.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles