Lagarde: kodulaenuvõtjate raskustele me leevendust tuua ei saa

EKP president Christine Lagarde pressikonverentsil 4. mail Frankfurdis. Foto: ANDRE PAIN

Euroopa Keskpank kergitas neljapäeval intresse küll varasemast vähem, kuid tõusu lõppu siiski näha pole. Lagarde sõnul mõistab ta ujuva intressiga kodulaenuvõtjate muret, kelle kuumaksed üha kasvavad, kuid kiire hinnatõusu tõttu leevendust veel ei tule.

EKP president Christine Lagarde rõhutas neljapäevasel pressikonverentsil Frankfurdis, et keskpangal on vaja veel baasintressimäärade tõstmisega tööd teha, et saavutada seatud 2-protsendiline inflatsioonieesmärk. «See on teekond. Me ei ole veel kohal,» lausus Lagarde.

Soome Yle küsimusele, kas oleks kuidagi võimalik euribori baasil võetud kodulaenudega kimpus olevatele kodumajapidamistele leevendust tuua, vastas Lagarde, et keskpank on loomulikult teadlik eurooplastest, kes võitlevad suurte intressikuludega. «Soomest Portugalini, Balti riikidest Hispaaniani on olukord selline, et osa perekondi kannatab,» nentis Lagarde. «Kahjuks ei saa me sellele leevendust tuua.»

Lagarde selgitas, et EKP ülesanne on hoolitseda hinnastabiilsuse eest ning baasintressimäärade tõstmine on keskpanga tööriist. Tema sõnul on parim, mida EKP praegu teha saab, inflatsiooni ohjeldamine, misjärel on võimalk viia intresse taas madalamale tasemele.

Paljud analüütikud tõlgendasid EKP intressiotsust nii, et intressitaseme haripunkt hakkab saabuma ning tõusutempo jääb edaspidi aeglaseks.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 4. mail tõsta kolme baasintressimäära 25 baaspunkti ehk 0,25 protsendipunkti võrra ning kehtestada alates 10. maist põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,75 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25 protsenti.

Euroopa Keskpanga nõukogu liikme ja Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on EKP nõukogus rõhutatud, et intressimäärasid tuleb tõsta seni, kuni tekib piisav kindlus, et hinnatõus on mõistliku aja jooksul aeglustumas püsivalt 2 protsendi lähedale, sestap ei jää neljapäevane intressitõusuotsus tõenäoliselt viimaseks.

«Ehkki hinnatõus on euroalal läinud aasta oktoobri 10,6 protsendi tipust oluliselt aeglustunud, ulatus see aprillis veel 7 protsendini, mis on selgelt kõrgem kui Euroopa Keskpanga seatud 2 protsendi eesmärk. Inflatsiooni edasist pidurdumist toetavad langenud energiahinnad, aga ka keskpanga viimase kümne kuu jooksul tehtud otsused intressimäärade tõstmiseks, mis hakkavad järjest enam mõjuma. Viitaega, mille jooksul intressimäärade tõstmine võiks väljenduda aeglasemas hinnatõusus, hinnatakse üldiselt umbes aasta kuni kahe pikkuseks,» kirjutas Müller Eesti Panga ajaveebis.