47 protsenti uuringus osalenud eestimaalastest ei plaani lähima kolme aasta jooksul Aljase sõnul aga oma ettevõtet asutada. Kõige suuremaks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks pidasid vastajad stardikapitali ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu. «32 protsenti uuringus osalenutest tõid põhjusena, miks nad ei kaalu ettevõtet luua, välja just ebapiisavad finantsid,» lausus Aljas lisades, et veerand vastajatest ütles, et takistavaks teguriks on teadmiste ja oskuste puudumine.
Uuringust selgus, et ettevõtlusega alustamisel sooviksid inimesed enim tuge saada rahalise toetuse ja soodsate finantseerimistingimustena, mida tõi uuringus esile koguni 52 protsenti vastajatest. «Ka tugisüsteemide puhul mainis 39 protsenti uuringus osalejatest, et tunnevad puudust erinevatest võimalustest vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks,» tõdes Aljas.
Vastajad pidasid oluliseks ka toetava kogukonna – partneri, praktilise toe, perekonna ja sõprade toetust ja ka mentori nõuannete olemasolu. «Ettevõtlusega alustamisel soovitakse, et oleks keegi, kellega asju arutada ning kes annaks hinnangu äriideele. Olgu selleks siis pereliige, sõber, mentor, ametnik või partner. On selge, et enesekindlust ettevõtlusega tegelemisel aitab kasvatada toetav keskkond – seda nii nõu kui finantside poole pealt,» tõdes Aljas.
Ta lisas aga, et tugisüsteem ei ole oluline vaid alustavatele ettevõtjatele. «Koostööprojektidele ja teadmiste jagamisele ülesehitatud projektid, näiteks kasvuprogramm, innovatsiooniliidrite klubi ja Ajujaht, viivad ka juba tegutsevaid ettevõtteid efektiivsemalt edasi. Sellised programmid annavad ettevõtjatele ainulaadse võimaluse omavahel kogemusi jagada ning läbi mentorluse märgata ka neid võimalusi, mida iga päev asja sees olles ei märkagi,» selgitas Aljas.
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta veebruaris. Uuringu tegi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.