/nginx/o/2022/12/25/15045745t1h4a6b.jpg)
Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit leiavad koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises, et maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist.
Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid koalitsioonierakondade poole tuletamaks meelde poliitikute poolt valimiseelsel perioodil antud lubadusi, mis puudutavad nii maamaksu tõusu kui looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist, teatasid liidud.
«Maaettevõtjate konkurentsivõime on otseses seoses maaomandile seatavate koormistega. Maamaksu järsk ja ebaproportsionaalselt kõrge tõus paneb põllumajandustootjad ja talupidajad ebasoodsasse olukorda ja halvab nende finantsvõimekust, kuna ettevõtted ei suuda aina kasvavate kuludega sammu pidada,» selgitas põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot pressiteates. «Riikliku toidujulgeoleku tagamiseks vajab põllumajandussektor stabiilsust ja kindlustunnet, mida maksutõusud kindlasti ei paku,» lisas ta.
2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamisega kasvas maamaksu arvutamisel aluseks olev maa maksustamishind. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele nende sõnul korduvalt, et maamaksu liigse tõusu osas ei ole muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse maamaksu tõusu piirang – mitte rohkem kui 10 protsenti aastas. Värske koalitsioon plaanib liitude teatel aga nimetatud piirangust loobuda ja jätta maamaksu suuruse kohaliku omavalitsuse otsustada, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsusega võib maamaks kerkida senisega võrreldes mitmekordseks.
Lisaks juhitakse koalitsiooni tähelepanu, et maaomanikud on aastaid osutanud looduskaitseliste piirangute ebapiisava hüvitamisele ning kõik erakonnad on valimiste eel lubanud hüvitisi tõsta. «Maaomanike sügavalt ebavõrdne kohtlemine peab lõppema. Kui riik omandab eramaid riigikaitselistel või infrastruktuuri rajamise eesmärgil, saab eramaa vahetada riigile kuuluva maa vastu ning makstakse ka motivatsioonitasu. Looduskaitselistel eesmärkidel eramaa kasutamise rangel piiramisel ei võimaldata aga kumbagi,» märkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.
Pöördujate hinnangul on seega vajalik täielikult loobuda kavatsusest lubada maamaksu tõusu üle 10 protsendi aastas, tõsta 2024. aastast looduskaitselised hüvitised senisega võrreldes kahekordseks ning seadustada looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)