Koos inflatsiooniga kahaneb ka majandus

Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

Viimased kuud on endaga kaasa toonud kaua oodatud muutuse: senine pöörane hinnakasv on aeglustumas, kuid samal ajal on aeglasemaks muutunud ka majanduskasv.

Euroala majandus kasvas käesoleva aasta alguses eelneva kvartaliga võrreldes vaid 0,1 protsenti, samal ajal kui Eesti ja mitme meie olulise kaubanduspartneri SKP isegi kahanes, märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma prognoosis.

Hinnakasvu pidurdamisel on suureks abiks olnud madalamad energiahinnad, ent varasemast soodsamaks on muutunud ka mitmed teised toorained, rahvusvahelised kaubaveod ja palju muud.  

Intressid ei lange

Vastupidiselt teistele majandusnäitajatele ei tasu alanemise märke otsida intressimääradest. Inflatsiooni alla surumiseks on keskpangad olnud sunnitud ette võtma väga tempoka intresside tõstmistsükli ja see on toonud kaasa ka tagasilööke. Sellele vaatamata tuleb intressitõusudega jätkata, et pikaajalised inflatsiooniootused kontrolli alla saada. SEB prognoosi järgi jätkab Euroopa Keskpank intressitõusudega, mille tulemusena kujuneb peamiseks hoiuseintressimääraks 3,75 protsenti.

Kõrgemad intressimäärad ja inflatsioon on tõsiselt kahjustanud eurooplaste ostujõudu. Ent kui kaubanduses müügimahud kahanevad, siis varem piiratud teenuste tarbimiseks valitseb endiselt tugev nõudlus. Kuigi inflatsioon on reaalpalkasid vähendanud, siis pole koroona-ajal kogunenud säästud lõplikult ära kulutatud ja annavad tarbimisele mõneks ajaks veel jõudu. Tänu sellele püsivad olud tööturul endiselt kitsad ja töötajate positsioon palgaläbirääkimisteks hea. Kahaneva nõudluse tõttu saab Euroala töötus olema senisest küll pisut kõrgem. Prognoosi järgi kasvab Euroala majandus tänavu tagasihoidliku 0,6 protsendi võrra. Kiirest taastumisest ei saa rääkida ka 2024. aasta puhul, mil majanduskasvuks kujuneb 1,6 protsenti.

Eesti eristub

Eesti on meie lähiregiooniga võrreldes olnud erandlik, olles ainus riik, kus majandus eelmisel aastal langes. Ehkki edasised revisjonid võivad selles numbris tuua korrektuure, ei ole täna enam kuidagi võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et majandus on sattunud langusesse.

SEB prognoosi järgi kahaneb SKP püsihindades tänavu 0,4 protsenti, ent teisalt jääb nominaalne majanduskasv endiselt kiireks, mis majanduslangust maskeerib. Suurimaks riskiks Eesti majanduse kohal on endiselt tööstussektori väljavaade, keda mõjutab ennekõike madalam nõudlus Põhjamaades. Eratarbimine on reaalpalga languse tõttu selgelt nõrgenenud ja otsa on lõppemas ka koroona-aegsed säästud. Siiski on sarnaselt muu Euroopaga inertsi teenuste tarbimisel, samas kui jaekaubanduse müügimahud on juba oluliselt langenud. Kavandatavad maksumuudatused mõjutavad kindlasti ka eratarbimist, soosides ostude tegemist selle aasta lõpus ja pärssides neid uuel aastal. Varem oodatust madalamaks jääb ka 2024. aasta SKP kasv, mis piirdub prognoosi järgi 2,5 protsendiga.

Palgad tõusevad

Peamise stsenaariumi järgi saab praegune madalseis Eesti majanduses olema sellegipoolest pigem pehme. Usku sellesse annavad kogunenud puhvrid ja tugev tööturg. Tööga hõivatud inimeste arv on rekordiline ja ettevaates on tööandjad muutunud tööjõuvajaduse suhtes pigem optimistlikumaks. Väikesest töötuse kasvust ei ole meil tänavu pääsu, ent osaliselt põhjustab seda ka Ukraina põgenike kaasmaine tööjõu-uuringu valimisse. Seetõttu püsivad olud tööturul tänavu endiselt kitsad, mis toob kaasa ka olulise palgatõusu.

Erinevalt eelmisest aastast on lootust ka reaalpalkade tõusuks. SEB prognoosi järgi kasvab keskmine brutopalk tänavu 9,5 protsenti, samas kui aastakeskmine inflatsioon piirdub 9 protsendiga. Tulenevalt käibemaksutõusust kujuneb kõrgemaks ka järgmise aasta inflatsioon, mil ootame hinnatõusuks umbes 4 protsenti.