/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/07/01/13885541t1h78a0.jpg)
Rahvusvahelise riskijuhtimise ettevõtte Coface andmetel on majutus- ja toitlustussektor Eestis maksejõuetuse statistikas juhtiv sektor ja see ei muutunud ka eelmisel aastal, kui üldine olukord paranes.
Maksejõuetute edetabelit juhivad majutus- ja toitlustusettevõtted
«Eesti on ainuke kolmest Balti riigist, kus maksejõuetusjuhtumite arv on alates eelmisest, 2008. aasta finantskriisist vähenenud,» sõnas Coface Baltimaade riskikindlustuse juht Mindaugas Valskys. «Erandiks oli 2020. aasta, mil maksejõuetus kasvas hotellinduses ning toitlustuses, mis omakorda moodustavad olulise osa Eesti SKTst.»
Majutus ja toitlustus on olnud Eestis alati maksejõuetuse osakaalult esikohal võrreldes teiste sektoritega. Lätis ja Leedus oli 2022. aastal enim maksejõetuid ettevõtteid seotud hulgi- ning jaemüügiga, sellele järgnesid majutus ja toitlustus, tootmine ning transport.
Maksejõuetuse juhtumite arv kasvas kolmest Balti riigist 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga enim Leedus 27,4 protsenti. Talle järgnes Läti 14,9 protsendiga. Eestis aga vähenes ettevõtete maksejõuetusjuhtumite arv 17 protsenti.
2023. aastaks ennustatakse Eestile 0,5-protsendilist majanduslangust, Lätile 0,4-protsendilist ja Leedule 0,3-protsendilist tõusu.
«Baltimaade olukord muutub paremaks 2024. aastal, mil Eesti majandus peaks prognooside kohaselt kasvama 2,9 protsenti, Lätis 3,3 protsenti ja Leedus 3,1 protsenti,» märkis ta.
Inflatsiooninäitajad jäävad 2023. aastal suhteliselt kõrgeks, eriti aasta esimesel poolel. Samuti on oodata tarbimise aeglustumist kodumajapidamistes. 2024. aastal tuleb Baltimaades väike majanduse taastumine, mida toetavad enim ELi vahendite kasutuselevõtt ja nõrgem hinnasurve.
«Meie eksperdid prognoosivad, et inflatsioon jääb keskpanga eesmärkidest tunduvalt kõrgemaks, jätkub intressimäärade tõstmine, mis omakorda mõjutab ettevõtete maksevõimekust,» märkis Valskys. «Seetõttu kasvab maksejõuetus olukorras olevate ettevõtete arv 2023. aastal jätkuvalt.»
Maksejõuetusmenetluste koguarv Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikides kasvas 25 917-lt 2021. aastal 36 090-le 2022. aastal, mis tähendab 39,3-protsendilist kasvu. Kaheksas KIE riigis esines 2022. aastal rohkem maksejõuetuse juhtumeid kui aasta varem (Bulgaaria, Horvaatia, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Serbia), neljas riigis aga maksejõuetusjuhtumite arv vähenes (Tšehhi, Eesti, Slovakkia ja Sloveenia). Kõige suurem menetluste langus võrreldes 2021. aastaga oli KIE riikide hulgas Eestis (17 protsenti).
Ettevõtete maksejõuetus KIEs kasvas 2022. aastal kõrgete energiahindade, kiirete intressimäärade tõstmise, aastakümnete kõrgeima inflatsiooni ja Ukraina sõjaga seotud ebakindluse tõttu. Oluliselt on mõjutatud ka ehitussektor – maksejõuetuse määrad on ehitusmaterjalide ja sisendite hinnatõusu tõttu eriti kõrged Horvaatias, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus ja Poolas. Ka selles sektoris oli eluasemeturg aeglane intressitõusude ja hüppelise inflatsiooni tõttu, takistuseks on olnud ka tööjõupuudus.
Teine sektor, kus enamikus riikides on märkimisväärne maksejõuetuse osakaal, on jaekaubandus, kuigi selle maksejõuetuse määr ja menetluste kasv jäid 2022. aastal suhteliselt väikeseks.