/nginx/o/2023/05/03/15297091t1hf21c.jpg)
Eesti Pangaliit saatis rahandusministeeriumile oma seisukohad maksuseaduste muutmise eelnõu osas, milles leiab, et eelnõu, mis näeb ette tõsta lisaks üldisele tulumaksumäärale ka pankade avansilist kvartaalset tulumaksumäära 22 protsendini, süvendaks pangandussektori ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste ettevõtetega.
Liit toob oma kirjas välja, et pankade suurem tulumaks vähendaks ettevõtete võimalusi investeeringutele finantseerimist saada. Pankade suurem tulumaks vähendab liidu hinnangul Eesti pankade konkurentsivõimet, kuna pankade kasum võetakse arvele uue kapitalina, mis suunatakse taas majandusse. Möödunud aastal rahastasid pangad liidu andmetel Eesti majandust 5,9 miljardi euro ulatuses.
Pankade kasumi akumuleerimine kapitalina on liidu sõnul kriitiline, et laenuandmist saaks jätkata. Samuti aitab tugev kapitaliseeritus pakkuda vajadusel leevendust raskustes laenuklientidele. Liit toonitas siinkohal, et käimasoleva kriisi tagajärjed pole veel täies mahus avaldunud.
Oma seisukohad ministeeriumile esitas ka finantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia, mis leidis sarnaselt pangaliiduga, et krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmine ei ole proportsionaalne. FinanceEstonia hinnangul on eelnõuga ettenähtud muudatuste mõjude hindamine olnud pinnapealne, välja pole toodud, milliseid alternatiive on kaalutud, ning huvirühmade kaasamine on olnud ebapiisav.
FinanceEstonia hinnangul oleks krediidiasutuste avansilise makse määra tõstmisel 22 protsendini oluline negatiivne mõju kogu majandusele, kuna see võib oluliselt mõjutada pankade väljalaenatava raha hulka. See omakorda võib endaga kaasa tuua intressimäärade tõusu, mis vähendab tarbijate ja ettevõtete võimalust laenu teenindada ning planeeritavaid investeeringuid ellu viia.
FinanceEstonia selgitas, et alates 2018. aasta 1. jaanuarist krediidiasutustele kehtiv avansiline tulumaks on sisuliselt ettevõtte tulumaks, mis on kehtestatud vaid üht liiki ettevõtte – krediidiasutuste – suhtes. Kui praegu on taolise tulumaksu määraks 14 protsenti, siis kavandatavad muudatustega kehtestaks Eestis pankade suhtes erandliku ettevõtete tulumaksu määraga 22 protsenti.
2018. aastal krediidiasutustele avansilise makse kehtestamist põhjendati FinanceEstonia sõnul eelkõige konservatiivse dividendipoliitika ja riigi fiskaalpoliitiliste eesmärkide tasakaalustamiseks ning selleks premeeriti stabiilsema dividendipoliitikaga ettevõtjaid jaotatud kasumile rakenduva madalama tulumaksumääraga.
Finantssektori esindajad leidsid seega, et kui riik otsustab selle madalama tulumaksumäära ära kaotada, siis peaks otsuse negatiivse mõju tasakaalustamiseks kaotama krediidiasutuste avansilised maksed täielikult.
Rahandusministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile maksumuudatuste eelnõu, mille järgi on aastast 2025 tulumaksumäär kõikide Eesti ettevõtete ja inimeste jaoks 22 protsenti, ühtlasi kaob muudatuste tulemusel soodusmäär 14 protsenti regulaarselt jaotatavale kasumile.
Uueks käibemaksumääraks on 2024. aastast samuti 22 protsenti. Samale tasemele on kavandatud tõusma 2025. aastast ka majutusteenuste käibemaks. Üheksaprotsendine soodusmäär jääb jätkuvalt kehtima ravimitele.
Lisaks tõuseb alkoholi ja tubakaaktsiis järgmisel kolmel aastal viis protsenti aastas ning hasartmängumaksu puhul tõuseb maksumäär kaughasartmängu puhul 2024. ja 2025. aastal 6 protsendini ja 2026. aastal seitsme protsendini. Mängulaudade maksumäär tõuseb 10 protsenti ja loterii maksumäär 18 protsendilt 22 protsendini.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)