/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/05/03/15295730t1hf8e7.jpg)
Kevadel SEB korraldatud uuringust selgus, et enamik inimestest on oma pensionifondiga rahul ning ei kipu fondipakkujat vahetama.
SEB uuring: pensioniks kogujad ei kipu fondipakkujat kergekäeliselt vahetama
Uuringus võeti luubi alla, kas eelmisel aastal kaaluti pensionifondi pakkuja vahetamist. 86 protsenti vastanutest pensionifondi pakkuja vahetamist ei kaalunud. Kuus protsenti vastajatest olid küll pensionifondi pakkuja vahetusele mõelnud, kuid polnud seda ette võtnud ning vaid kaheksa protsenti vastanutest vahetas fondipakkujat.
SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul on fondide ja fondipakkujate vahetamine aastaid stabiilne olnud ning aktiivsete vahetajate hulk moodustab suhteliselt väikese osa pensionikogujatest. «Inimesed võiksid siiski aeg-ajalt oma fondivaliku sobivust hinnata ning julgelt nõu küsida,» soovitas Võrklaev.
«Pensionifondi valikul on kõige olulisem sobiv riskitase ja sellega seotud tootluspotentsiaal.»
«Kuna Eesti kogumispensioni algusaegadel ei olnud kõrgema riski- ja tootlusootusega fondid veel lubatud, sattus arvestatav osa pensionikogujatest oma vanust arvestades liiga konservatiivsesse fondi,» selgitas ta ja lisas, et praeguseks on fondide valik oluliselt laienenud. SEB valikus on kuus erinevat teise samba fondi ja kolm kolmanda samba fondi. Seega suure tõenäosusega on samal fondipakkujal olemas vanusele ja riskitasemele vastav sobiv fond.
«Pensionifondi valikul on kõige olulisem sobiv riskitase ja sellega seotud tootluspotentsiaal. Mõistlik on vaadata ka mineviku tootlust, kuid sealjuures on oluline mõista, et see on siiski minevik ja mineviku tootlus ei pruugi anda indikatsiooni tuleviku tootluse kohta. Kui näiteks hoiuste puhul näitavad pakutavad intressimäärad tulevikku, siis pensionifondide tootluste tabelis kajastatud protsendid on minevik. Samuti ei pruugi mineviku tootluse graafik anda täit pilti fondi riskitaseme kohta – kui näiteks olulist osa fondi portfellist ei hinnata regulaarselt ümber, siis võib sujuv tootluse graafik jätta petliku mulje madalast riskist,» täpsustas Võrklaev.
«Vahetamisel tasub silmas pidada ka seda, et vahetus realiseerub minimaalselt üks kuu ja sageli isegi mitu kuud pärast avalduse esitamist ning olukord finantsturgudel võib olla selleks ajaks muutunud. Sealjuures on vahetusavaldust võimalik ka tagasi võtta,» juhtis Võrklaev tähelepanu.
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta märtsis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3005 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.