/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2023/05/03/15295183t1hb62b.jpg)
- Salvestusseade võimaldab laadida öötundidel odavat elektrit.
- Suvise elektritoodangu arvel talve üle ei ela.
- Akupank võimaldab valida võrku müümiseks kallimat aega.
Elektri langenud hind, energiamüüjate vahendustasud ja kõrged võrgutasud panevad küsima, millisena nüüd oma päikeseparki kavandada või ümber ehitada. Võtmesõnaks on saanud akupank.
Eestis ei lange elektri tootmise ja tarbimise tipuajad aasta lõikes kokku. Mida kõrgemalt käib päike, seda väiksem on meil reeglina vajadus elektri järele, ja mida pimedamad on päevad, seda rohkem kulutame nii valgustusele kui ka küttele.
Kui eelmise suve kõrgete elektrihindade ajal andis efekti suur päikesepark, mille toodangut sai otse võrku müüa, siis tänavu tasub investeerida akupanka ning mitte ülemäära suurde päikeseparki, sedastab Energiapaja tehnoloogiajuht Rait Lotamõis, kel akudega töökogemust kümme, päikeseparkidega kuus ja automaatikaga 15 aastat.
Ettemaksust talveks ei jätku
Kui suvine ja talvine elektri hind oluliselt ei erinenud, oli mõistlik suvel võrguettevõttele elektrit müües ettemaksu koguda ning sellega talvel oma arveid katta. Praegu on olukord selline, et suvine elekter on mitu korda odavam kui talvine, võrgutasud moodustavad ligi poole elektriarvest ning ostu- ja müügisuunalised vahendustasud on tunduvalt kasvanud. Sellistel tingimustel toodetud suvine ettemaks enam naljalt talviseid elektriarveid ei kata.
«Kui arvestame, et Nord Pool Spoti suvised keskmised hinnad 2021. aastal – 2022 oli anomaalia – olid seitse-kaheksa senti kilovatt-tund (kWh) ning talvised hinnad üle 20 sendi, millele lisanduvad võrgutasud ning käibemaks, mida me ettemaksu kogudes ei saa, siis on näha, et iga talvel ostetud kWh katteks peaks suvel võrku müüma vähemalt kuus kuni kaheksa kWh oma toodetud elektrit,» selgitas Lotamõis.
Samamoodi nagu talvist tarbimist on võimalik akupangaga ajatada ka suvist elektri müüki.
15-kilovatine mikrotootja päikesepark toodab hooaja jooksul keskmiselt 13 500 kWh elektrit. Peale suvist tarbimist jääks talviseks ettemaksuks umbes 7000 kWh jagu müüdud suvist energiat. Talviste hindade juures oleks sellega võimalik katta aga umbes 1000 kWh jagu enda tarbimist.
Lotamõisa sõnul võib mõistlikumaks osutuda akusalvestusega päikesepargi paigaldamine, mille puhul paneelide kogus on valitud vastavalt majapidamise tegelikule suvisele tarbimisele ning olulist ületootmist ei teki. Toodetakse kogu enda ööpäevane elektrienergia ning tarbitakse päeval paneelidest, öösel akupangast. Sellisel juhul tuleb suvel tasuda vaid elektriarvega seotud püsikulud nagu elektrimüüja kuutasu ja võrguettevõtte ampritasud.
«Keskmisele majapidamisele annab 10 kWh akupank suvel piisava puhvri, et päeval jooksvad tootmise-tarbimise ebakõlad ning öine periood ära puhverdada,» ütles Lotamõis. «Kui peaks tekkima voolukatkestus, püsib tänu akudele ka kogu päikesepark töös ning paneelid jätkavad maja elektriga varustamist.»
Lae alla odavat elektrit
Kui eesmärk on enda toodetud elekter täielikult ise ära kasutada, on oluline näitaja päikesepargi omatarbe protsent. Ilma akupangata päikeseparkidel on see üldjuhul 20–30 protsendi vahel, akupangaga päikeseparkidel aga 80–95 protsendi vahel.
Talvisel ajal kasutatakse akupanku selleks, et odavama hinnaga tundidel elekter akudesse ette ära osta ning kallimate hindadega tundidel vältida võrgust elektri ostmist. Sedasi nihutatakse suurem osa ööpäevasest tarbimisest just soodsamatele tundidele.
Akupanga täislaadimise kiirus päikesepaneelidest sõltub sellest, kui suur on paneelide tootmisvõimsus ja kui suur on tarbimine. Akudesse suunatakse see osa elektrist, mis jooksvalt üle jääb. Talvisel ajal, kui laadimine käib võrgust, on võimalik aku täis laadida kahe tunniga. Eraldi seadmeid selle jaoks ei ole vaja, kogu energiahaldusega tegeleb inverter, seletas Lotamõis.
Nii nagu nagu talvist tarbimist, on akupangaga võimalik ajatada ka suvist elektri müüki. Päikesepaneelid toodavad ikka sel ajal, kui päikest on kõige rohkem, kuid selle asemel et toodang jooksvalt kohe maha müüa – enamasti müüvad sel ajal turule ka kõigi teiste päikesepargid, mis tähendab, et hind on madal – kogutakse elekter akupanka ning müüakse maha näiteks õhtuse tipu ajal, mil hind on kõige kõrgem. Sedasi nihkuvad suvise toodangu müük ning talvise elektri ostmine võrdsematele tingimustele ning on vähem elektrimüüja poole kaldu.
Kombineeritud lahendus
Lotamõisa sõnul tuleb ettemaksule panustaval mikrotootjal praegu ning suure tõenäosusega ka tulevikus arvestada sellega, et oma suvine toodang müüakse palju madalama hinnaga kui see, mis tuleb talvel endal elektri eest välja käia.
«Loomulikult võiks paigaldatava päikesepargi mitmekordselt üle dimensioneerida ning loota, et sellest piisab, kuid juba sel aastal oleme näinud sedavõrd madalaid elektrihindu, et elektri müügil rakendatav marginaal lükkab tulususe miinusesse,» sõnas ta. Ehk kokkuvõttes tuleb tootmisele pealegi maksta.
Kaaluda tasub ka kombineeritud lahendust, kus osa toodangust küll ettemaksu kogumiseks maha müüakse, kuid päikesepargil on ka salvestusseade, mis laseb valida, millal oma toodangut võrku müüa. Kas keskpäeval, kui hind on madal, või õhtusel tipptunnil, kui makstakse palju paremat hinda.
Suure tõenäosusega tuleb ka tulevikus arvestada sellega, et oma suvine toodang müüakse palju madalama hinnaga kui see, mis tuleb endal talvel elektri eest välja käia.
Salvestusega ning enda tarbeks tootva päikesepargi üks olulisemaid osi on inverter ehk seade, mille külge ühendatakse päikesepaneelid, elektrivõrgust tulev kaabel, akupank ja elektritarbijad. «See seade juhib kogu elektrienergia liikumist ning loodav päikesepark on täpselt nii nutikas või paindlik, kui seda on inverter ja seda seadistav spetsialist,» märkis Lotamõis.
Olenevalt tootjast ja mudelist võivad inverterid olla väga erinevate võimalustega. Alustades lihtsast voolukatkestuse korral tarbijate toitmisest kuni nutika tarbimise juhtimiseni või peakaitsme võimsuse jälgimiseni.
Päikesepargi tasuvus sõltub väga otseselt elektri turuhinnast. Eelmise aasta suvel näitasid kalkulatsioonid traditsioonilise võrku müüva päikesepargi tasuvusajaks viis-kuus aastat, akupangaga päikesepargi puhul kuus-seitse aastat. Selle aasta avanumbrid näitavad võrku müüvale pargile kehvemaid numbreid, jäädes seitsme-kaheksa aasta kanti. Akupangaga päikesepargi puhul ei ole tasuvusperiood palju muutunud, kuna juhitav tarbimine ja tootmine võimaldavad kohaneda turuolukorraga.