Töötute Ukraina sõjapõgenike arv vähenes
2. mai 2023, 16:13
1. mai seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 5626 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 10,7 protsenti.
Kuu varem, 2. aprilli seisuga oli Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest ennast töötukassas töötuna arvele võtnud 6099 inimest ning nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest oli 11,2 protsenti.
Eelmisel nädalal, 24. aprillist 30. aprillini, registeeris end töötuna arvele 134 sõjapõgenikku, selgub töötukassa statistikast. Töötuna arveloleku lõpetas 86 registreeritud töötut, kellest 45 lõpetas arveloleku omal soovil ja 37 tänu tööle rakendumisele. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 3898 inimesel, neist 2713 puhul tänu tööle asumisele.
Ukraina põgenikest on 58 protsenti tööd otsimas Harjumaal.
Rahvusvahelise kaitse saajatest, kes on ennast töötuna registreerinud, on 76,8 protsenti naised ning 23,2 protsenti mehed. Vanusegrupi järgi on töötutest 11,6 protsenti 16–24-aastased, 74,3 protsenti 25–54-aastased ning 14,1 protsenti üle 55-aastased.
Töötuna arvele võetud Ukraina põgenikest on 61,6 protsendil kõrgharidus ja 13,1 protsendil kutseharidus. Haridustase on täpsustamata 5,4 protsendil ning erialase hariduseta on 19,9 protsenti registreeritud töötutest.
Viimase ametiala järgi on registreeritute seas enim teenindus- ja müügitöötajaid, 19,8 protsenti. Neile järgnevad lihttöölised 15,4 protsendiga, tippspetsialistid 14,2 protsendiga ning tehnikud ja keskastme spetsialistid 10,7 protsendiga. Töökogemus puudub 13,2 protsendil.
2022. aasta jooksul tuli töötukassa andmeil töötuna arvele 16 400 Ukraina sõjapõgenikku. Töötuna arveloleku lõpetasid Ukraina sõjapõgenikud mullu 10 300 korral, sellest 7700 korral töökoha leidmise tõttu. Enim asuti tööle töötlevasse tööstusesse, haldus- ja abitegevuste valdkonda ning hulgi- ja jaekaubandusse.