/nginx/o/2023/05/02/15293594t1hb134.jpg)
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) tegi valitsusele ettepaneku arvata majutusasutuste käibemaksuerisusega seonduv käibemaksuseaduse muutmise eelnõust välja, et seda teemat oleks võimalik rahulikult ning analüütiliselt edasi arutada läbimõeldud otsuste tegemiseks.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) saatis täna valitsusele oma ettepanekud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. EHRLi hinnangul mõjutab majutusasutuste käibemaksuerisuse (9 protsenti) kaotamine ja selle järsk tõstmine 22 protsendile ennekõike Eesti enda mainet turismi sihtkohana ja majanduslikku käekäiku.
«Arvestades kiiruga tehtud pealiskaudset mõjuanalüüsi, dialoogi puudumist sektoriga ning muudatuse olulist mõju, oleme selle muudatuse vastu ja teeme ettepaneku arvata majutuse käibemaksumuudatusega seonduv käesolevast eelnõust välja. Selleks, et seadusemuudatusega edasi minna, tuleb teha põhjalik mõjuanalüüs, kaasata seotud osapooled sisulistesse aruteludesse ja menetleda kogu muudatust riigimehelikult ja hea valitsemise tava kohaselt. Jõustumine 2025. aastal annab selleks piisava aja ja võimaluse,» seisab EHRLi valitsusele edastatud pöördumises.
«Meile anti seaduseelnõule oma seisukoha edastamiseks sisuliselt vaid kaks ja pool päeva, mis reedab valitsuse motivatsiooni teha otsused kiirelt, analüüsimata ja sektorit kaasamata.»
EHRLi tegevjuhi Killu Maidla sõnul on kogu senine majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise protsess olnud tarbetu kiirustamine. «Meie sektori kaasamine on seni olnud vaid näiline,» nentis Maidla. «Meile anti seaduseelnõule oma seisukoha edastamiseks sisuliselt vaid kaks ja pool päeva, mis reedab valitsuse motivatsiooni teha otsused kiirelt, analüüsimata ja sektorit kaasamata.»
Maidla hinnangul on kiirustamine kaasa toonud selle, et uus valitsus eesotsas värske rahandusministri Mart Võrklaevaga tegelikult ei adu, mida maksumuudatus selle sektori ettevõtete jaoks kaasa toob. «Meile lajatatakse 2,4-kordse maksutõusuga, mis võib tähendada paljude ettevõtete pankrotte ja seda ennekõike maapiirkondades,» nentis EHRLi tegevjuht. «Samal ajal räägib uus valitsus koalitsioonilepingus regionaalarengu toetamisest.»
Maidla sõnul pole Eesti turismisektor veel toibunud koroona-aastate mõjust ja uue löögi vastuvõtmiseks pole lihtsalt enam ressursse. Järsu maksutõusu järel tuleb paratamatult tõsta majutusteenuste hindu, mis annab lisahoobi Eesti konkurentsivõimele võrreldes naaberriikidega. See toob paratamatult kaasa turismiekspordi vähenemise. «Lõpuks pole küsimus ju majutusasutuste majandustulemustes, vaid kogu riigi saamata jäävates tuludes. Keskmine turist kulutab sihtriigis vaid 20 protsenti majutusele ja ülejäänu muudele teenustele ja toodetele,» kirjeldas Maidla.
EHRL rõhutab oma ettepanekutes valitsusele, et riik peaks panustama enne maksumäärade suurendamist senisest nähtavamalt juba kehtestatud maksude kogumisele. EHRL on korduvalt juhtinud tähelepanu varimajandusele toitlustussektoris ja lühiajaliste rendipindade regulatsiooni puudumisele, millega teised Euroopa riigid oluliselt aktiivsemalt tegutsevad. Need on probleemid, mille lahendamine tooks teiste riikide kogemusi arvestades Eesti riigile märkimisväärse lisatulu.
Kokkuvõttes on EHRLi hinnangul käibemaksutõusu mõju tõenäoliselt oluliselt negatiivsem, kui seda lubab aimata kiirelt koostatud analüüs, kus on mitmeid vigu ja valearvestusi, mille vältimiseks saaks valdkonna professionaalsed tegijad panustada, kui toimuks sisuline dialoog ja huvigruppide kaasamine.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)