Koda valitsusele: maksumuudatuste kiirkorras vastuvõtmiseks ei ole mingit põhjust

Poed Eesti-Läti piiri lähedal. Foto: Lilli Tölp / Scanpix

Kaubandus-tööstuskojale teeb muret, et rahandusministeerium andis hiljuti kooskõlastusringile saadetud maksuseaduste muutmise eelnõu tagasisideks aega alla kolme tööpäeva.

Koja peadirektor Mait Palts leiab, et sadu miljoneid eurosid puudutavad maksumuudatused ei ole praegu nii kriitilise iseloomuga, et mõjuanalüüse ei ole üldse vaja teha või et huvigruppidele ei võiks arvamuse avaldamiseks anda rohkem kui kolm päeva.

«Oleme selgelt vastu majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele nii, nagu seda täna planeeritakse. Esimese sammuna tuleb viia läbi põhjalik mõjuanalüüs, et mõista, millist mõju käibemaksumäära tõstmine avaldab näiteks varimajanduse kasvule või maapiirkondade turmisettevõtetele,» leiab Palts.

Kuna maksutõusu tähtajaks on planeeritud 1. jaanuar 2025, siis ei ole mingit vajadust seda kiirkorras vastu võtta, lisas ta ja rõhutas, et maksude tõstmine ei too alati raha eelarvesse juurde ning halvimal juhul võivad läbimõtlemata muudatused tuua kaasa hoopis negatiivseid tagajärgi.

Mida näitavad eelnevad analüüsid?

Koda rõhutab, et varasemad analüüsid kinnitavad seda, et käibemaksu tõus vähendab majutusettevõtete külastajate arvu. 2014. aastal konjunktuuriinstituudis tehtud analüüs tõi välja, et majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine 20 protsendini vähendab külastajate arvu 6 protsendi võrra. Kui maksumäära tõsta 22 protsendini, siis oleks külastajate arvu vähenemine veelgi suurem, usub koda. Selle tulemusena väheneks ka majutusteenustelt käibemaksu laekumine.

Ka eelnõu seletuskirjas tuuakse välja, et kui maksutõusu tõttu väheneb turisminõudlus 11,9 protsendi võrra, siis selle netomõju riigieelarvele on negatiivne. Kuigi rahandusministeerium ei pea sellist stsenaariumit väga tõenäoliseks, on kaubanduskoda vastupidisel seisukohal.

Maksumäära tõstmine mõjutab koja hinnangul ka tööjõumaksude laekumist, soodustab varimajanduse kasvu, mõjub negatiivselt maapiirkonna majutusettevõtetele ning mõjutab majutussektori konkurentsivõimet nii välis- kui ka siseturistide hulgas.

Ostud võivad kolida Lätti

Alkoholi aktsiisimäärade tõusu tuleb Paltsi sõnul viia läbi koos naaberriikidega. «Piirikaubandus Soomega on Eestile olnud oluline tuluallikas, kuid lähiajaloost mäletame ka olukorda, kus piirikaubandus Eestiga oli Lätile oluline tuluallikas või teistpidi – meile arvestatav puudujääk aktsiisilaekumises,» märkis ta.

Kojale jääb ebaselgeks, kas riik on viieprotsendise aktsiisimäära kehtestamisel arvestanud seda, et tõuseb ka käibemaks ning koosmõjus tingib see suurema hinnatõusu, mis omakorda soodustab veelgi rohkem piirikaubandust.

Koda on seisukohal, et arvestades kõrget inflatsiooni ja planeeritavat käibemaksumäära kaheprotsendilist tõstmist, on vajadusel mõistlik alkoholi aktsiise tõsta korraga kolm protsenti, ning seda üle aasta.

Maksukeskkond kaotab stabiilsuse

Palts leiab ka, et regulaarsete dividendide tulumaksu tõstmine 14 protsendilt 22 protsendini vähendab ettevõtete kindlustunnet ning vähendab investeerimiskindlust. «Lisaks töötab erisuse kaotamine otseselt vastu koalitsioonileppes sisalduvale eesmärgile, et Eesti on ettevõtlus- ja maksukeskkonna ning välislepingute poolest parim maa Euroopas, kus luua ja hoida ettevõtte peakorterit ning mille kaudu globaalselt hallata varasid,» lisas ta.

Kaubanduskoda on vastu regulaarselt jagatavale kasumile kohalduva madalama tulumaksumäära kaotamisega seotud muudatuse menetlemisele kiirkorras ja ilma põhjaliku mõjuanalüüsita.

Eelnõu kohaselt kohaldub 2025. aastast ka krediidiasutuste avansilistele maksetele 22-protsendine määr senise 14 protsendi asemel. Koda leiab, et muudatuse menetlemine kiirkorras ei võimalda teha põhjalikku mõjuanalüüsi – samuti puudub kiirkorras menetlemiseks sisuline vajadus.

Algust tuleb teha avaliku sektori kulude vähendamisega

Alternatiivina pakub koda välja lahenduse tunnistada tulumaksuseaduses kehtetuks krediidiasutuste avansiliste maksetega seotud sätted. Sellisel juhul kehtiks krediidiasutustele edaspidi samad reeglid nagu teistele ettevõtetele.

«Ettevõtjad mõistavad, et riigi rahanduslik olukord vajab korrastamist ning julgeolekuolukord vajab lisaraha, mis omakorda võib tähendada maksukoormuse tõusu. Siiski oleme seisukohal, et maksumuudatusi ei saa teha kiirustades,» selgitas Palts.

Tema sõnul tuleb enne uute maksude kehtestamist või maksumäärade tõstmist teha kõik, et kokku oleks kogutud siiani kehtestatud maksud ning kasutataks kõiki meetmeid avaliku sektori kulude vähendamiseks, mis ei puuduta otseselt primaarsete avalike teenuste osutamist.