/nginx/o/2023/05/02/15293178t1hb3a7.png)
Börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid (Exchange Traded Fund) koguvad maailma väikeinvestorite seas üha enam populaarsust. Siiski selgus SEB tarbijauuringust, et vaid viis protsenti Eestis elavatest juba investeerimisega tegelevatest inimestest on investeerinud ETFidesse.
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe tõdes, et investeerimine erinevatesse finantsinstrumentidesse ei ole Eestis kuigi populaarne. «Eestimaalaste jaoks on levinuimaks investeeringuks oma eluasemele lisaks soetatud kinnisvara. Samas näeme, et kasvamas on huvi ka aktsiatesse investeerimise vastu,» ütles Koplimäe.
Ta tõi välja, et huvi investeerimisega alustamise vastu on suurem eelkõige nooremate seas. Uuringus osalenud alla 40-aastastest 57 protsenti nentis, et kaalub lähiajal investeerimisega alustamist.
Koplimäe sõnul võib otse aktsiatesse investeerimise populaarsus (48 protsenti uuringus osalenud investeerimisega tegelevatest eestimaalastest investeerib aktsiatesse) viidata sellele, et investeerimisega tegelevad peamiselt need, kellel on paremad teadmised valdkonnast, kuna aktsiad on riskantsemad varad.
«Madalama riskiga finantsinstrumendid investeerimisega alustamiseks on laiapõhjalised ETFid ehk börsil kaubeldavad fondid: raha paigutatakse paljudesse eri väärtpaberitesse, seega nende kaudu saab investeerida korraga mitmesse konkreetse piirkonna, sektori või kaubaga seotud instrumenti, näiteks väärismetallide või toorainetega seotud aktsiatesse,» kirjeldas Koplimäe võimalusi investeerimisega alustamiseks.
«ETFidesse on koondatud mitu investeeringut ja seega on tegemist hajutatud investeeringuga, kus näiteks ühe ettevõtte ebaõnnestumised omavad väiksemat mõju.»
Kuigi ETFid on maailmas väikeinvestorite seas järjest populaarsemad, on need Eestis veel pigem vähe tuntud. Ühe põhjusena tõi Koplimäe välja inimeste vähese teadlikkuse, mida ETFid endast kujutavad.
«Ka meie uuringust ilmnes, et investeerimisega tegelevatel inimestel puuduvad piisavad teadmised ETFidesse investeerimiseks. Koguni 71 protsenti vastanutest tõi välja, et neil puuduvad piisavad teadmised ETFidest,» ütles Koplimäe. Ta lisas, et eeldatavasti oleks investeerimisaktiivsus Eestis suurem, kui teadmised erinevatest finantsinstrumentidest oleks laialdasemad.
Koplimäe selgitas, et ükski investeering ei ole riskivaba, aga laiapõhjaline ETF võib olla hea võimalus saada esimene ja sealjuures madalama riskiga kogemus aktsiaturul, võrreldes raha paigutamisega mõnda üksikusse konkreetsesse aktsiasse.
«ETFidel ei ole sisenemis- ega väljumistasusid ning nendega tehingute tegemisel kehtivad samad tehingutasud, mis aktsiate tehingutele. Laiapõhjalised ETFid annavad võimaluse saada osa aktsiaturgude tootlusest ilma otse üksikutesse aktsiatesse investeerimisega kaasnevat riski võtmata,» selgitas Koplimäe.
ETFid sarnanevad tema sõnul investeerimisfondidega, kujutades endast väärtpaberite või muu alusvara kogumit, kuid neid saab börsil osta või müüa. Need katavad laia hulka varasid alates traditsioonilistest börsil noteeritud ettevõtete investeeringutest kuni valuutade või tooraineteni.
«Erinevus võrreldes börsil noteeritud ettevõtete aktsiatega on see, et ETFidesse on koondatud mitu investeeringut ja seega on tegemist hajutatud investeeringuga, kus näiteks ühe ettevõtte ebaõnnestumised omavad väiksemat mõju kui otse ja ainult sellise ettevõtte aktsiatesse investeerimisel,» selgitas Koplimäe.
SEB tarbijauuringu jaoks küsitles Norstat veebruaris 3006 Eesti, Läti ja Leedu 18–74-aastast inimest, neist 1000 Eestis.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)