Tööjõuekspert annab nõu, kuidas suveks välismaale tööle saada

Värbamisekspert Kerli Kadak. Foto: Raul Mee / Finesta

Suvine tööots välismaal kõlab kui seiklus, kus kogemuste kõrval saab ka pangaarvet kosutada. Välisriikidesse töötajaid vahendava Finesta värbamisekspert Kerli Kadak jagab nõuandeid, kellele piiritagune töö sobib ja millega tuleks kandideerides arvestada.

Esimese asjana soovitab Kerli Kadak kõigil, kes suveks välismaale tööle soovivad, kohe tegutsema hakata. «Kandideerimine võtab aega, ees on vestlused, sageli tahab tööandja teha taustakontrolli, nii et tegelikult pole otsuse tegemist enam kuhugi lükata. Kui hakata sellele mõtlema alles juunikuus pärast kooli lõpetamist, on hooajatöötajate meeskonnad juba komplekteeritud ja puhkuseasendajad leitud,» hoiatab Kadak.

Ettekandjaks või administraatoriks

Peamiselt on noortest huvitatud horeca sektor, kuhu on vaja hotellidesse-restoranidesse klienditeenindajaid ja muud abijõudu. Sinna sobib noor täisealine inimene ka siis, kui varasemat töökogemust veel ette näidata pole. «Kui vaatame kandideerijaid, siis siin tulebki välja peamiselt kaks gruppi. On üliõpilasi, kes kasutavad kahe õppeaasta vahelist aega taskuraha teenimiseks, on ka neid, kes on lõpetanud gümnaasiumi, aga pole veel otsustanud, kuhu edasi minna. Viimastele sobib võõrsile jäämine ka veidi pikemaks ajaks. Meil lõppes just projekt, kus otsisime kuueks kuuks tööjõudu Hollandisse Amsterdami lennujaama ja sinna kandideeris päris suur osa just neid noori, kes tahavad võtta vaheaasta ja veeta see välismaal.»

«Kõige soovitum on klienditeenindus – kas letitöö või ka ettekandja amet.»

Tööjõuekspert tõdeb, et suveperioodiks tööd otsivad noored täiskasvanud eelistavad võõrsil töötamist kohalikele ettevõtetele, seda isegi siis, kui töötasus enam nii palju võita polegi. «Kõige soovitum on klienditeenindus – kas letitöö või ka ettekandja amet. Hotelli puhul eelistatakse administraatori ametit puhastusteenindaja omale. Viimast lähevad tegema pigem need, kel inglise keele oskust pole. Või siis üldse juba veidi vanemad inimesed. Eesti noor valib rohkem ja ta ei tööta välismaal niivõrd selleks, et endal hinge sees hoida, vaid kogemusi saada ja taskuraha teenida.»

Mitte sugugi halvad suhtlejad

Kerli Kadak tõrjub väite, nagu poleks nutisedmeis suhtlema harjunud noored väga tugevad silmast silma jutuajamistes, mida teenindusvaldkonnas kindlasti tarvis läheb. «Nad saavad suurepäraselt suheldud, aga neil peab olema selleks tahtmine ja motivatsioon,» selgitab ta. «Pealegi pole tööl vaja rääkida endast või muretseda, kuidas tühja koha pealt vestlust üleval hoida. Teema ja valdkond on seotud töö ning situatsiooniga.»

Kadak kinnitab sedagi, et eestimaalased on piiri taga hinnatud tööjõud. «Meie noored räägivad väga head inglise keelt ja seda nõuavad kõik tööandjad, kes endale teisest riigist personali otsivad. Paljud suurematest riikidest pärit töötajad – näiteks Prantsusmaalt, Poolast, Hispaaniast – ei pruugi nii head inglise keelt rääkida või on aktsendist raske aru saada.» Kadaku kogemust mööda on Eesti noorsugu ka keskmisest kõrgema kohusetunde ja kohanemisvõimega. «Kindlasti aitab seejuures kaasa, kui välismaale tööleminek on enda jaoks hästi läbi mõeldud ja eesmärk paigas – miks ma tahan minna ja mida saavutada.»

Suveks välismaale tööleminek on omamoodi seiklus, mida tahetakse nautida koos sõpradega. Tööjõekspert on tähele pannud, et päris sageli minnaksegi mitmekaupa. «Koos kaaslastega on võõras kohas lihtsam hakkama saada ja teiseks on tööst vabal ajal tuttav seltskond omast käest võtta. Eriti siis, kui suvine töökoht ei asu suures linnas, vaid hoopis vaiksemas kandis, sest töötajaid vajavad ka väiksemate kohtade vabaõhukohvikud ja turismitalud. Siis on vähemalt sõbrad, kellega koos randa või metsa minna,» ütleb Kadak.

Töövestlus toob tõe päevavalgele

Otse koolipingist tulnud õpilasel ei pruugi veel töökogemust ollagi, Kerli Kadak rahustab, et lühikese CV taha töölesaamine ei jää ja kandideerijal on sellegipoolest võimalusi, kuidas vestlusel silma paista. «Me uurime tema suhtumist oma kohustustesse, küsime, kui tihti tuli ette koolist puudumisi ja mis põhjustel. Pärime huvialade kohta. Plussiks on kindlasti malevakogemus. Ja muidugi tahame teada, milline on kandideerija enda ettekujutus tulevasest tööst,» annab Kerli Kadak ülevaate. Sobivust aitavad välja selgitada ka videolõigud, kus näha erinevad tööl juhtuda võivad olukorrad, mille vaatamise järel tuleb kandideerijal kirjeldada, mida ta ise selles situatsioonis teeks ja mis tundeid nähtu temas üldse tekitas. «Selle pealt näeb võib-olla alles esimest töökogemust otsima tulnud noor ka ise, kas soovitud amet talle üldse meeldib. Kas tal on näiteks nii paks nahk ja rahulik meel, kui klienditeenindaja töö nõuab.» Mõnikord tulebki välja, et kandideerija sihib vale töökohta ja siis on värbajal võimalik pakkuda midagi muud.

«Kui suhtlemine pole siiski kõige sujuvam, tasub mõelda hoopis laondusele. Või kui on kange tahtmine töötada siiski restoranis või kohvikus, siis võtta ettekandja asemel hoopis köögipersonali koht. Meie eesmärk pole kindlasti vähendada noore inimese motivatsiooni, vaid leida talle kõige sobivam töö, mida ta ka ise naudiks,» julgustab Kadak.

Värbajad rõhutavad vestlustel ka seda, et teise riiki tööle minnes pole pettumuse korral võimalik järgmisel päev koju tagasi sõita. «Tööle asudes võetakse kohustus. See kehtib muidugi igasuguse töösuhte puhul, kuid välisriiki minnes tulevad ettevõtted ja vahendajad tulevastele töötajatele tihti vastu esmaste kulude katmisel. Kui pole raha lennupileti jaoks või eluaseme sissemaksuks, annab tööandja avanssi,» toob Kadak näite ja toonitab, et tasuta elamist tööandjad üldjuhul ei paku, kuid mitme peale üürides saab kulud ära jagada. «Tööjõurendi- ja vahendusettevõte pluss on kindlasti see, et asjaajamist endal ei tule ja kui ettevõtte tegutseb Eestis ja on siin registreeritud, pole vaja muretseda, kas maksudega on kõik korras, sest need laekuvad siia ja kõik käib Eesti seaduste järgi.»

Kui juba ärasõidukuupäev paigas, tasuks veenduda, et reisidokumendid kehtivad ja pidada silmas ka seda perioodi, mil ollakse välismaal tööl. «Väga keeruline on hakata näiteks kuskilt Rumeenia veiniistandusest uut dokumenti taotlema. Ning Euroopas töötamise korral soovitan kontrollida Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ja kehtivust,» toonitas Kadak ja lisas, et üldjoontes paariks nädalaks töötajat ei otsita, arvestada tuleks vähemalt kahe kuuga, parem kui rohkemaga.