Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/16/1014422t1he590.jpg)
Rahvusvahelise Valuutafondi «Kreeka laenu koosolekul» viibinud isikute sõnutsi jättis Brasiilia esindaja Paulo Nogueira Batista hääletamata – traditsiooniline viis IMFi juhatuses meelt avaldada.
Batista kinnitas seda ka isiklikult. «Ma olen jätkuvalt sügavalt rahutu Kreeka programmi pärast,» ütles Batista Financial Timesile, rõhutades, et kõneleb kui eraisik.
«Juba kaks aastat praktiseerib Euroopa Kreeka kasvu suhtes panglossilikku [st parandamatult optimistlikku] lähenemist, samal ajal kui nende majandus üha enam kokku kuivab.»
Batista sõnutsi oli käimalükatud erakreeditoride võlakirjade restruktureerimine «liiga vähe ja liiga hilja» ning ametlikud laenajad on juba võtnud enda kanda liiga palju võlga.
Batista kahtleb, kas Kreeka suudab väljuda majanduslanguse ja raske võlakoorma nõiaringist – seni kuni jääb euroalasse.
«Kreeka seisab silmitsi rahanduskriisiga. Ja ma ei ole veel kunagi näinud, et rahanduskriisi oleks võimalik lahendada üksnes eelarvekärbete ja struktuursete reformidega,» ütles ta. «Nad võitsid veidi hingetõmbeaega, kuid ma ei usu, et Kreeka väljavaated kesmises perspektiivis fundamentaalselt paranenud oleks.»
IMF ütles, et Kreeka riigivõlg võib langeda aastaks 2020 allapoole 120 protsendi piiri sisemajanduse kogutoodangust, kuid hoiatas, et riik peab rahanduspoliitikat jätkuvalt karmistama ning pressima edasi kahes sunas: vähendama riiklikku sekkumist ja teostama erastamisi.
«Programmi riskid on jätkuvalt erakordselt kõrged ning libastumise ruumi enam pole,» ütles eile IMFi juht Christine Lagarde.
IMF langetas oma panuse taset laenus pärast seda, kui tärkavatelt turgudelt hakkas kostma üha valjemaid kaebusi, et fond võtab endale euroala kriisis liiga palju riske.
Arengumaade valitsused kurdavad, et IMF painutab oma reegleid, et olla Põhja-Euroopa vastu helde.
Kreeka päästeoperatsiooni lähedalseisvad ametnikud ütlesid, et fond on muutunud märgatavalt skeptilisemaks Kreeka võimaluste suhtes võlakoorma alt välja pääseda ning avaldab üha suuremat survet erakreeditoridele ja euroala valitsustele, et nood ise ilmnevaid finantseerimisauke täidaksid.
Copyright The Financial Times Limited 2012