Eestis on tervishoiu omaosalus üks Euroopa kõrgemaid ja WHO soovitusest suurem

Uuest aastast suureneb hambaravihüvitis. Foto: Elmo Riig

Eesti inimeste kulutused tervishoiule ehk omaosalus on Euroopa keskmisest suurem ning samuti oluliselt suurem Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI ) rahvastiku tervise aastaraamatust.

Ülevaates märgitakse, et sisemajanduse kogutoodangust (SKT) tervishoiule riigi kulutatud raha osatähtsus on meil Euroopa üks väiksemaid (Euroopa Liidu keskmine 10,9 protsenti ja Eestis 7,8 protsenti).

«Meie tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust (SKT) on Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes tervelt kolm protsenti väiksem, mis tähendab tervishoiuteenustele piiratumat juurdepääsu. Samuti on Eestis teiste riikidega võrreldes oluliselt rohkem neid inimesi, kellele jäävad vajalikud tervishoiuteenused kättesaamatuks kõrge hinna, pika ravijärjekorra või pika vahemaa tõttu, olenemata majanduslikust toimetulekust. Kõige haavatavamad aga on pensioniealised,» märgib TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.

«Enamiku Euroopa riikide ja Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on omaosalus Eestis suurem, samuti tunduvalt suurem WHO soovitatust,» seisab aastaraamatus.

Eesti leibkondade omaosalus on Euroopa riikide keskmisest 7,5 protsendi võrra kõrgem: kui Euroopa Liidu keskmine on 14,4 protsenti, siis meil on omaosalus 21,9 protsenti. WHO soovitus on, et inimeste omaosalus võiks olla 15 protsenti.

Eesti inimesed peavad tervishoiuteenuste eest omaosalusena tasuma enamiku Euroopa riikide elanikest rohkem Foto: Kuvatõmmis

2021. aastal oli tervishoius kulu ühe inimese kohta 1777 eurot, sh inimese omaosalus 390 eurot.

Aastaraamatus märgitakse, et suurima omaosaluse moodustavad kulutused ravimitele ja hambaravile.

Pensioniealistel kulub tervishoiuteenustele aastas keskmiselt ligi 850 eurot ehk kahe kuu pensioniraha.

Aastaraamatus tuuakse välja, et tervishoiuteenuste kättesaadavus on maakonniti ja erialati ebaühtlane. Ravi on jäänud kättesaamatuks kõrge hinna, pika ravijärjekorra või kauge vahemaa tõttu 8 protsendil Eesti elanikest. Võrdluseks, Euroopa Liidus keskmiselt on see näitaja 3 protsenti. Eestis koolitatakse liiga vähe tervishoiutöötajaid, eelkõige õdesid ja teisi tervishoiuspetsialiste. Tervishoiutöötajate süvenev puudus ja nende ülekoormus tingib tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemise ja kvaliteedi languse, tuuakse aastaraamatus välja.

Olukorra lahendamiseks toovad eksperdid aastaraamatus välja, et tervishoiupoliitika peab toetama tervise ebavõrdsuse vähendamist: riiklikult tuleb vältida olukorda, et suurema sissetulekuga elanike juurdepääs tervishoiuteenustele paraneb väiksema sissetulekuga inimeste arvelt. Tervishoiusüsteemi arendamine peab võtma arvesse rahvastikuprotsesse (vananev ühiskond) ning parandama peab esmatasandi, järelravi ja õendusabi teenuseid.