/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/08/09/701834t1h6bc5.jpg)
SEB Varahalduse teatel kavatseb ettevõte likvideerida 1,4 miljoni eurose koguväärtusega võlakirjafondi SEB High Yield Bond Fund, mis investeerib Kesk- ja Ida-Euroopa valitsuste, omavalitsuste ja ettevõtete võlakirjadesse.
SEB likvideerib ühe võlakirjafondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsioon andis pangale likvideerimisloa möödunud nädalal, fondi võlausaldajad peavad oma nõuded esitama hiljemalt 16. maiks.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing kommenteeris BNS-ile, et fondi likvideerimise peamine põhjus on Balti ja Ida-Euroopa regiooni kõrge tootlusega (high-yield) võlakirjade vähesus. «Nende instrumentide jaoks ei ole turg pärast 2008. aasta kriisi enam taastunud,» ütles Kunsing. «Meie tootevalikus on olemas ka Globaalne High Yield Bond Fond ja kõrgema krediidiriski huvilised investorid saavad edaspidi selle fondi kaudu oma paigutusi teha.»
2008. aasta mais moodustatud SEB High Yield Bond Fund on avalik kinnine investeerimisfond, mida on pakutud ainult SEB Grupi privaatpanganduse klientidele, selgub fondi tingimustest. SEB High Yield Bond Fundi fondijuht on Endriko Võrklaev.
Fondi 1000-eurose nimiväärtusega osaku puhasväärtus (NAV) oli neljapäeval 1004,71 eurot. Fondi tootlus moodustamisest saati on olnud 0,13 protsenti aastas ning selle aasta algusest 23 protsenti. Fondi viimase kolme aasta tootlus on olnud keskmiselt 5,19 protsenti aastas. SEB High Yield Bond Fundi tootlus puhasväärtuse alusel aasta baasil oli 2009. kalendriaastal 37 protsendiga negatiivne, 2010. kalendriaastal 37,4 protsendiga ja mullu pea 19 protsendiga aga positiivne.
Fondi maht vähenes mullu 2,64 miljonilt eurolt 1,74 miljonile eurole ja osakute arv kahanes aastaga 44,7 protsendi võrra. Võrreldes tipphetkega 2008. aastal on fondi investorid soovinud viimaste aastatega lunastada umbes 90 protsenti osakute koguarvust, märgib fond oma möödunud aasta kohta esitatud aruandes.
Fondi osaku puhasväärtus tõusis mullu pea 19 protsendi võrra 970,05 euroni. Positiivne tulemus tekkis tänu erakorralisele kasumile Süda Maja võlakirjade realiseerimisest järelturul. Ida-Euroopa võlakirjaturgude ja piirkonna valuutade nõrkuse taustal jäi enamik teisi portfelli positsioone aasta kokkuvõttes miinuspoolele.
Aruandes märgib fond, et kuigi Poola valitsusvõlakirjad lõpetasid möödunud aasta kohalikus valuutas plusspoolel, oli tulemus eurodes negatiivne zloti kursi languse tõttu. Samuti märgib fond, et Ungari forint langes euro suhtes mullu 10 protsenti ning Ungari kaotas möödunud aasta lõpul investeerimisjärgu krediidireitingu.
Möödunud aastal müüdi fondi portfellist enamik järelejäänud kohalikke võlakirjapositsioone ja 2011. aasta lõpuks oli portfell pea täielikult investeeritud likviidsematele Ida-Euroopa võlakirjaturgudele.
Fond on investeerinud Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Kasahstan, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari ja Venemaa väärtpaberitesse. Fondi portfelli kuuluvad võlakirjad võivad olla keskmisest kõrgema krediidiriskiga, samuti võib suur osa portfelli kuuluvatest võlakirjadest olla ilma krediidireitinguta, vähelikviidsed ning väärtpaberibörsil noteerimata.
Lisaks Euroopa arenevate riikide emitentide võlaväärtpaberitele ja rahaturuinstrumentidele, võib fondi vara paigutada ka teiste geograafiliste piirkondade emitentide võlaväärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, kui nendel emitentidel on Euroopa arenevates riikides olulised ärihuvid või kui nende tootlus sõltub vastavate riikide või nende emitentide käekäigust.