Inglise keskpankur: inimestel tuleb leppida, et nad on vaesemad

Inglismaal, nii nagu Eestis ja mujal Euroopas, on kõige kiiremini kallinenud toit, poes otsivad tarbijad seetõttu üha enam allahindlusi. (Photo by Susannah Ireland / AFP) Foto: SUSANNAH IRELAND

Inglise keskpanga ökonomisti Huw Pilli hinnangul suurendavad nii palgatõusu nõudvad töötajad kui kasumi hoidmiseks järjest hindu tõstvad ettevõtjad inflatsiooni, kuid tuleb leppida, et ollakse majanduslikult halvemas olukorras, sest muidu kiiret hinnatõusu pidama ei saa.

Ühendkuningriigi inflatsioon oli märtsis aastavõrdluses 10,1 protsenti. Hinnatõusu tempo küll veebruariga võrreldes pisut aeglustus, kuid on endiselt viis korda kõrgem kui Inglismaa keskpanga eesmärk, vahendas BBC.

Kuna keskpanga ülesanne on viia inflatsioon 2 protsendi tasemele, siis vastuseks hindade tõusule tõstetakse intressimäärasid, mis muudab raha laenamise kulu kallimaks. See samm peaks teoreetiliselt panema inimesi vähendama tarbimist, nii et nõudlus kaupade järele jahtub ja hinnatõus aeglustub.

Kuna majapidamiste jaoks on lisaks hüppeliselt kasvanud energiaarved ja toidukulud, taotlevad paljud ametiühingud ja töötajad palgatõusu, et hinnasurvet leevendada.

«Ühendkuningriigis peab keegi kuidagi leppima sellega, et tal on halvem olukord, ja lõpetama püüdlused säilitada oma varasemat ostujõudu, sest kui ettevõtted peavad maksma rohkem palka, tõstavad nad ka oma toodete hindu, ja nii aiva uuesti,» kirjeldas Huw Pill.

Siit tekibki kurikuulus palga-hinna spiraal ehk palkade ja hindade järjestikused korrigeerimised, millel on püsiv mõju inflatsioonile.

Eelmisel aastal kutsus ka Inglise keskpanga president Andrew Bailey inimesi üles suurte palgatõusude nõudmistest loobuma, et hinnatõusu peatada. Ametiühingud muidugi sellise plaaniga päri polnud, viidates, et see on «halvasti põhjendatud».

Samas kirjutasid Euroopa Keskpanga (EKP) eksperdid hiljuti panga blogis, et hinnarallis pole süüdi niivõrd palgatõusud kui ettevõtjate üha kasvavad kasumimarginaalid.

Eurostati statistikast ja Euroopa Keskpanga majandusteadlaste arvutustest selgus, et euroala ettevõtted on oma hindu tõstnud ja kasumit suurendanud märkimisväärselt rohkem, kui nende kulud, eriti palgakulud, on kasvanud. Seejuures on ettevõtete kasumid kerkinud kaks korda kiiremini kui palgakulud.

Inflatsioon euroalal on olnud viimasel ajal küll kõrge peamiselt energiahindade hüppelise tõusu tõttu, kuid nüüd, kus energiahinnad on juba neli kuud järjest tugevas languses, pole odavnemine kandunud üle kaupade ja teenuste hindadesse. Pigem rõhutatakse, et selliseid hindu, nagu enne energiakriisi, ei näe me palgakulude järsu kasvu tõttu enam kunagi.

EKP blogis nendivad teadlased Oscar Arce, Elke Hahn ja Gerrit Koester, et kallima energia ja tarneahela probleemide tõttu on nii kodumajapidamised kui ettevõtted kaotanud tublisti oma sissetulekutes. Kodumajapidamised ei saa sellises olukorras teha muud, kui kulusid kärpida. Samas ettevõtted saavad tootmissisendite kallinedes tõsta hindu ja kaitsta oma kasumimarginaale.

Kõrged sisendhinnad, näiteks energia, muutsid ettevõtetel lihtsamaks oma kasumimarginaali suurendamise, sest kriisi ajal on raskem kindlaks teha, kas kõrgemad hinnad on põhjustatud suurematest kuludest või ulatuslikematest marginaalidest. Ja kuna, nagu eespool rõhutatud, püüavad ettevõtted võimaluse korral oma varasemaid sissetulekute kaotusi hüvitada, võib kõrge inflatsioonikeskkond anda selleks täiendava võimaluse.

EKP eksperdid prognoosivad, et nii tööjõukulud kui ka kasumimarginaalid kasvavad järgmise kolme aasta jooksul senisest mõõdukamalt. Esiteks eeldatakse, et inflatsioonile järele jõuda püüdvad palganõuded peaksid aja jooksul leevenema, kuna euroala inflatsioon väheneb järk-järgult tänu madalamatele energia- ja muudele toormekuludele.

Teiseks pärsib nõudlust ka EKP piirav rahapoliitiline hoiak. Kolmandaks eeldatakse, et kasumid kasvavad mõõdukamalt, kuna nõudluse ja pakkumise ebakõlad lahenevad ning inflatsioon leeveneb.