:format(webp)/nginx/o/2017/01/19/6262797t1h0f73.jpg)
SEB uuringust selgus, et kuigi enamasti kasutatakse tulumaksutagastust igapäevakulutusteks, siis 27 protsenti vastajatest investeerib selle ja sama palju paneb tagastatud raha kõrvale mingil kindlal eesmärgil; panga varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin julgustab inimesi investeerima maksutagastuse summa kolmandasse pensionisambasse.
42 protsenti uuringus osalenutest tunnistasid, et tulumaksutagastus läheb igapäevakulutusteks. 18 protsenti kinnitas, et investeerib saadud raha uuesti ning teeb sissemakse kolmanda samba pensionifondi. 9 protsenti kasutavad tagastust, et aktsiatesse ja väärtpaberitesse investeerida, teatas SEB.
Schamardini sõnul on kolmas sammas esimene valik, mida kaaluda, kui inimene soovib raha pikaajaliselt säilitada ja ta on selleks valinud investeerimise väärtpaberitesse. «Lisaks madalatele kuludele ja finantsturgudega hästi kaasas käivatele pensionifondidele on mängus ka tulumaksutagastus, mida oleks patt kasutamata jätta. Pealegi leiab aktsiatesse investeerivate kolmanda samba fondide hulgast neid, mis on oma tootlusega suutnud pikaajaliselt inflatsiooni ületada,» selgitas Schamardin.
Uuringus küsiti ka, mis paneks inimesi kolmandasse sambasse täiendavalt pensioni koguma. 25 protsenti vastanutest leidis, et suurem sissetulek lubaks neil rohkem kõrvale panna.
Uuringu kohaselt näevad inimesed kolmandat pensionisammast hea võimalusena täiendavalt pensioniks kogumiseks, et tulevikus oleks rohkem sääste. Nii leiab 23 protsenti vastanutest. 4 protsenti osalenutest tõi välja, et kolmandasse pensionisambasse investeeritakse, sest kardetakse kaotada kontol oleva raha väärtust. 9 protsenti vastajaist jäi kolmanda samba suhtes ettevaatlikuks ja märkis, et on nõus isiklikult panustama, kui ka tööandja omalt poolt osa lisab.
Varahalduse äriarendusjuhi sõnul on kogumispensionisse tehtavate investeeringute puhul oluline leida motivatsioon ja alustada, sest iga edasilükatud aasta vähendab kogutavat lõppsummat. «Kuigi neljandik vastanutest leidis, et suurem sissetulek lubaks neil rohkem kõrvale panna, olen veendunud, et kolmanda sambaga alustamine ei sõltu sissetulekust, sest esialgu võib panustada ka väikeste summadega,» märkis Schamardin ja toonitas, et mida varem kogumist alustada, seda suurem on kogutud kapital, sest pikema aja jooksul hakkab enda poolt säästetule olulist mõju avaldama ka fondi poolt juurde teenitud osa.
«Näiteks, kui kolmanda samba fondi regulaarselt panustada, võib pensionivara koguneda 40 aastaga kuni 578 000 eurot. Kui alustamisega viivitada kümme aastat ja investeerida vaid 30 aasta jooksul, on kogunenud summa vaid 289 000 eurot ehk poole väiksem. Kui aga piirduda 40 aasta asemel vaid 20 aastaga, on kogunenud summa vaid 129 000 eurot ehk koguni 4,5 korda väiksem,» tõi ta näite. Arvutus on tehtud eeldusel, et inimese brutopalk on alustades 1700 eurot, palgakasv aastas 3 protsenti ja fondi tootlus aastas 5 protsenti.
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta märtsis. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3005 inimest vanuses 18–74 eluaastat, neist Eestis 1000.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)