GRAAFIKUD ⟩ Üllatav, kui vähesed ettevõtted on loonud börsil kogu rikkuse

Mobiiltelefon Nokia 9110i Communicator Foto: PEETER LANGOVITS, POSTIMEES/SCANPIX

Arizona osariigi ülikooli professor Hendrik Bessembinder võttis ette tänuväärse töö ja analüüsis 30 aasta osas 64 000 aktsiat üle maailma, et leida, millised ettevõtted on loonud väärtust ja millised on seda hävitanud.

Vaadates perioodi 1990. aasta jaanuarist 2020. aasta detsembrini, selgus mõndagi.

Maailma 2,4 protsenti aktsiatest lõid kogu maailma aktsiaturu 30 aasta 75,7 triljoni dollari suuruse rikkuse. Väljaspool USAs lõid 1,41 protsenti ettevõtetest 30,7 triljonit dollarit rikkust.

Kuid rikkuse loomise kontsentreerumisest on isegi huvitavam, kui paljude ettevõtete aktsiad on investeeringuna osutunud täiesti mõttetuteks. 55,2 protsenti USA ja 57,4 protsenti mitte-USA aktsiatest ei suutnud isegi teenida USA valitsuse ühe kuulise võlakirja tootlust.

Investoritel on indeksiaktsiad ehk börsil kaubeldavaid fonde ostes võimalik saada osa nii parimatest aktsiatest kui ka täielikust portfelli koormast. Sellises vormis on see justkui Brežnevi pakike, mida soovitatakse investoritele, sest nende kulud on madalad ja saab kätte peaaegu turutootluse.

Kes siis on rikkust loonud?

USA kohta ei tule ilmselt üllatusena, et tehnoloogiaettevõtted on teinud puhta töö rikkuse kasvatamisel.

Kolm ettevõtet on suutnud luua 30 aastaga igaüks vähemalt triljoni dollari väärtuses rikkust. Tesla teistest suuremast tootlusenumbrist ei maksa lasta end eksitada, ettevõte on börsil olnud teistest palju vähem aastaid. Muljetavaldav tulemus ikkagi.

Rootsis on esiviisikus näiteks meilgi tuntud Hennes & Mauritz.

Soomes võib tunduda üllatav, et Nokia polegi suurim rikkuse looja. Selle ettevõtte parimad päevad on jäänud kaugetesse aegadesse, kui Nokia oli mobiiltelefoni sünonüüm. Kui ettevõtte juht Jorma Ollila midagi teles rääkis, siis investorid kuulasid. Selliseid äriliidreid pole Soomest enam tulnud.