Bolt: autostumise võib peatada erasõidukitele alternatiivide pakkumine
29. aprill 2023, 14:36
Jagamismajandusettevõtte Bolt valitsussuhete juhi Henri Arrase hinnangul on autostumise kiirus muljetavaldav ja protsessi peatamise oluline osa on sõidukite jagamine ning mugavate alternatiivide leidmine teiste transpordivahendite seast.
Keskkonnaagentuuri andmetel on Eestis täna 0,6 autot inimese kohta ning praeguse prognoosi järgi liigub Eesti teedel järgmisel aastal juba miljon autot. Arras märkis pressiteates, et 53 protsenti inimestest Harjumaal ja Tallinna piirkonnas teeb oma igapäevaseid sõite isikliku autoga, Helsingis on see arv aga 39 protsenti. Ta selgitas, et nii autostumine kui isiklikust sõidukist loobumine on aja- ja ressursimahukas.
«Kui eelmisel sajandil ilmusid esimesed autod linnapilti, hakati linnaplaneerimisel nendega arvestama, kavandama laiemaid ja siledamaid sõiduteid ning parklaid. See aga võttis mujalt ruumi ära ning ühel hetkel oligi autoga liiklemine parem ja kiirem ning muul viisil linnas liikumine ebamugavam, mis pani inimesi linnast välja, paremasse elukeskkonda kolima, tekitades neile juba täieliku sõltuvuse autost. Selle ratta teistpidi pööramiseks peavad muutuma inimeste liikumisharjumused ning meil tuleb ühiskonnana liikuda parema keskkonnaga linnade suunas,» selgitas Arras.
Arras toonitab, et ta ei räägi autosõltuvusest maapiirkondades elavate inimeste puhul, kelle jaoks isiklik sõiduk on hädavajalik. «Linnas elava ja maal elava inimese liikumisvõimalused on väga erinevad. Ka võimalikud lahendused liikumise korraldamiseks on erisugused. Bolt on linnades tegutsev ettevõte ja meie missioon on muuta elu linnades sõiduvahendite jagamise abil paremaks. Eestis tegutseme täna pealinnas ja selle lähiümbruses ning teistes suuremates linnades, aga analüüsisime pidevalt uusi turge, kuhu laieneda. Näeme kasvamise võimalust, pakkudes paremaid alternatiive isiklike sõiduautode kasutamisele,» märkis Bolti valitsussuhete juht.
Täpselt sama loogika on Arrase sõnul Boltil ka tõukerataste ning jalgrataste puhul. «Alustasime linnades liikuvusteenuste pakkumisega umbes 10 aastat tagasi ning hiljem lisandunud elektrilisest tõukerattast on saanud tervikliku liikumise paketi oluline komponent. Ühekilomeetrised distantsid teevad linnaelanikud enamasti jalgsi, mis on väga mõistlik nii linnaliikluse kui ka inimese tervise vaates, kui ilm ja keskkond seda vähegi soosib. Mis tähendab, et teekond ja ristmikud peavad olema jalakäijate jaoks hästi lahendatud ning linnakeskkond olema roheline, turvaline ja kutsuv,» ütles ta.
Arras tõdes, et pikema teekonna korral kaaluvad inimesed üha enam muid transpordiliike, näiteks kuni mõne kilomeetri läbimiseks valitakse tihti elektriline tõukeratas. Tõukerataste tulek on Arrase sõnul üldse linnapilti muutmas ning nüüd näevad nii autojuhid kui ka jalakäijad kaherattalisega liikumist tavapärase asjana.
«Enam kui viie kilomeetri pikkuse teekonna läbimiseks on aga tõukerattast tõenäoliselt praktilisemaks valikuks jalgratas või elektriline jalgratas. Ja olenevalt ilmast, teekonnast ja kaasasolevast pagasist võib linnas 10–20 kilomeetri pikkuste lõikude läbimiseks vaja minna ka autot, mida on kõige mõistlikum omamise asemel hoopis jagada,» rääkis ta ja lisas, et ühistransport katab samuti enamiku linnas läbitavatest distantsidest ning on kõigi eelnimetatud teenuste liitlane, ehk siis eesmärk on üks – pakkuda linnas isiklikule autole paremat alternatiivi.
«Kahjuks aga oleme aastakümneid arenenud selles suunas, et isiklik auto on keskne transpordivahend ning alles seejärel tulevad teised liikumisviisid ning ühistranspordivõrk on jäänud vaeslapse ossa. Aeg on seda muuta, kuigi teistmoodi mõtlemine ja uued lahendused ei tule kergelt. Tuleb pisikeste sammudega tasapisi õpetada inimesi kasutama ühistranspordi, jalgratta, tõukeratta ning auto kombinatsiooni ning hetkel, mil see tundub mõistlik ja soodne, loobub kasutaja isiklikust autost nende alternatiivide kasuks,» selgitab Bolti valitsussuhete juht.
Sageli poetakse autost loobumise mõtte juures selle taha, et eestlastele meeldib olla omanik ja rentimine pole meile omane. Arras kaldub arvama, et see on müüt. «Harjumuste muutmine ei toimu kellelgi kiirelt ega üleöö, aga inimene on ratsionaalne olend ning teeb lõpuks parima ja kättesaadavaima valiku. Kui keegi otsustab autost loobuda, tal kulub raha senisest vähem transpordile ning tervis on parem, sest liikumist on rohkem, siis hakkavad ka teised tema lähikondsed kaaluma sama valikut. Omamiselt rentimisele liikumine on teekond, mille inimesed võtavad ette, kui neil on selleks võimalus ja kaalukad argumendid,» märgib ta.
Samuti toob ta välja, et nooremate inimeste puhul tuleb jagamismajanduse mõttemuutus kindlasti kergemini, sest neil pole veel väljakujunenud autosõltuvust ning nad alles on otsuse ees, kas autot jagada või omada. «Tuleb otsustada, kas võtta enda kanda sõidukiga seotud kohustused nagu ülevaatus, kindlustus, kütuseost, hooldus, iga-aastane rehvivahetus ja parkimistasud, samal ajal kui autot saaks ka rentida lihtsalt täpselt sel hetkel kui vaja,» kutsub Arras otsuseid läbi mõtlema.
Bolt Drive’i 2500 kasutaja seas läbiviidud uuringust selgus, et 67 protsenti ehk kaks kolmandikku hindab läbi oma kogemuse autorenditeenust reaalseks alternatiiviks isikliku auto omamisele ja leiab, et see on hea võimalus isiklikust autost loobumiseks. Arrase sõnul on paljud juba ka selle valiku teinud, lihtsamini loobutakse pere teisest autost. «Loomulikult peab mõtlema, kas isiklikust autost saadav kasu kaalub üles kulud. Kui sõita igal hommikul ja õhtul mõnikümmend minutit tööle ja tagasi ning vahepealsed tunnid pargib masin jõude, siis on see seisev ressurss. Kas sellel on mõtet?» kahtleb Arras.