Michal: Paldiski LNG taristu ühiskasutus Lätiga tagab energiakindluse
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
28. aprill 2023, 21:10
/nginx/o/2023/04/26/15283255t1h6abb.jpg)
Kliimaminister Kristen Michali sõnul pole Lätiga kahasse plaanitava Paldiski veeldatud maagaasi (LNG) taristu ja LNG-terminali rentimise eesmärk riiklikul tasandil turule sekkuda, vaid tegemist on valmisoleku loomisega võimalikes kriisiolukordades mõlema riigi energiaga varustatuse tagamiseks.
Sel nädalal kohtus kliimaminister Michal president Alar Karise töövisiidi delegatsiooni koosseisus Lätit külastades Läti kolleegi Raimonds Čudarsiga, kellega muu hulgas arutati võimalikku koostööd Paldiskisse mullu rajatud LNG terminali haalamiskai võimekuse ühist kasutamist kriisiolukordades.
«Lähiajal alustame Lätiga arutelu, kuidas tarneraskuste puhul sekkuda ja vajadusel Paldiskisse ujuvterminal tuua. Kui turg toimib ja olukord on stabiilne, siis pole riikidel vaja laeva rentida ega turule sekkuda,» selgitas Michal BNS-ile.
Ta lisas, et Paldiski LNG võimekuse kasutamise huvi on indikeerinud Läti, juhuks kui mingil põhjusel regioonis peaks gaasiga tarneraskusi tekkima. «Meie vaatest on mõistlik, et naabritega kokkuleppel saame mõlemad kriitilise võimekuse taristut kasutada, kui selleks vajadus kerkib. Normaaloludes piisab kenasti turul toimuvast, kuid Venemaa energiasõda on näidanud, et valmis tuleb olla ka muuks,» nentis Michal.
Läti tunneb huvi Paldiski LNG-kai ühise kasutamise vastu, kust saaks gaasi olemasoleva torustiku kaudu Läti hoidlasse toimetada, kui peaks tekkima turutõrkeid või kriisiolukord. Paldiski kaist Läti Inčukalnsi hoidlani on ligi 300 kilomeetrit torusid.
Kliimaminister nentis, et idee on veel liiga toores, et detaile, näiteks kulude kandmise jaotust, avaldada. «Eeldame, et koostöö korral saaksime kulud taristut kasutavate naabrite vahel jagatud. Täna on seda detailselt vara kommenteerida, enne tuleb meil Lätiga arutelud pidada,» osutas Michal.
Tema sõnul ongi järgmine samm Lätiga ühiste kavatsuste memorandumi ettevalmistamine, mis annaks kindla raamistiku naaberriikide edasistele tegevustele. «Seda arutasime Lätis presidendi riigivisiidil ja nii on ministeeriumite erialainimesed juba omavahel plaani seadnud,» avas minister edasisi samme.