/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/04/28/15287081t1hcdad.jpg)
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 868 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 13 protsenti.
Märtsis kiirenes jaekaubanduse müügitulu langus
Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak märkis pressiteates, et kui veebruaris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6 protsenti, siis märtsis langus kiirenes. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langust mõjutasid enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga 18 protsenti. «Nende kaupluste langusele avaldas mõju eelmise aasta märtsi kõrgem võrdlusbaas ning hinnatõusu jätkumine on hakanud järjest rohkem piirama inimeste tarbimist,» lisas Pihlak.
Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28 protsenti vähenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügitulu vähenes veel 21 protsenti majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, 14 protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplusetes, 9 protsenti kasutatud kaupade kauplustes, kioskites, turgudel ja otsemüügil, 8 protsenti muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad, 6 protsenti tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3 protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.
Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 9 protsenti ning mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 3 protsenti.
Veebruariga võrreldes suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügitulu 17 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük eelmise kuuga võrreldes samale tasemele.
2023. aasta kolme esimese kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9 protsenti.