:format(webp)/nginx/o/2023/04/28/15286003t1hae24.jpg)
Eelmisest aastast sellesse on üle kandunud mitmed muutused üüriturul. Kahjuks on need negatiivset laadi, kus peamiseks mõjutajaks on majanduslik eluolu. Rendin tegevjuht ja kaasasutaja Alain Aun annab ülevaate sellest, mida tänase üürituru kohta teada.
«Juba möödunud sügisel nägime oma praktikas, kuidas üürnike majanduslik olukord on halvenenud, mis kasvatas riski, et nad võivad hätta jääda üüri- ja või kommunaalarvete tasumisega. Murelikuks muutusid ka üürileandjad, mida kinnitas Norstati uuring, kes pidasid üha tõenäolisemaks makseprobleemide teket kasvava elukalliduse tõttu,» räägib Alain Aun Rendinist, mis on turvaliste üürilepingute platvorm.
Rendini kaudu soovivad ühes kuus korterit üürida umbes 3000 inimest. Korterile kandideerimisel peavad nad läbima taustakontrolli. Üldjuhul on see automaatne tegevus, kuid eri põhjustel suunab algoritm üürihuvilisi täiendavasse kontrolli.
«Meie taustakontrolli algoritm toob üha rohkem välja lahknevust üürikandidaatide avalike maksehäirete andmete ning nende reaalse finantsvõimekuse vahel. Paljude inimeste sissetulekud ja igakuised kohustused ei võimalda neil hakkama saada soovitud üürikodu kulude katmisega,» selgitab Rendini tegevjuht. «Kui pool aastat tagasi ei läbinud lisakontrolli kolmandik inimestest, siis nüüd on see kasvanud 40%-ni,» avaldab ta.
«Meie andmed ütlevad, et inimeste maksehäirete hulk on selgelt kasvamas. Samas ei kajastu veel kogu tervikpilt avalikes maksehäireregistrites. See muudab info saamise ning üürnike riskide hindamise iseseisvalt tegutsevate üürileandjate ja maaklerite jaoks eriti keeruliseks.»
Nõudlus üürikorterite järele on veidi vaibunud ja hindade kasv seisma jäänud. Üldiselt on toimunud ka 15% korrektuur keskmise üürihinna alanemise suunas võrreldes tipp-perioodiga eelmise aasta suve lõpus/sügise alguses.
«Hinnatase on siiski kõrge, lisame siia juurde veel üldise inflatsiooni, mis puudutab pea kõiki valdkondi ja mõjutab tugevalt inimeste väljaminekuid. See kokku on endiselt riskide allikas,» viitab Aun makseprobleemide realiseerimisele.
Rendini juht lisab, et riski võimendab üürileandjate ootus kõrgete üürihindade suhtes. «Osad nendest on valmis n-ö õngitsema üksikuid kandidaate, kes nõustuksid lepingut sõlmima turuhinnast kõrgema üüriga. Samas ei teadvustata, et pea olematu kandidaatide arvuga kuulutus on selge märk, et midagi võib olla valesti,» selgitab ta.
«Turul oleme küll ja veel näinud juhtumeid, kus ülehinnatud korterile kandideerib üürnik, kel on rahalised mured ning ta on teiste üürileandjate poolt tagasi lükatud. Kõrgete stardikulude (esimese kuu üür, tagatisraha, maakleri/lepingutasu jms) katmiseks võtab üürnik selleks otstarbeks mõeldud kiirlaenu,» kirjeldab Alain Aun.
Möödnunud aastal kasvuteele suundunud euribor on pannud keerulisse olukorda üürileandjad, kelle üürikinnisvara laenumaksed on hüppeliselt kasvanud. Millest aga vähem räägitakse, on euribori mõju üürnikele. «Nendest paljude lepinguliseks kohustuseks on katta ka korteriühistu poolt võetud laenude igakuised tagasimaksed, mis kuuluvad kommunaalkulude hulka.»
Aun täpsustab, et just hiljuti võetud laenude tagasimaksetest suurema osa võib moodustada pangaintress, mille summad on nüüd oluliselt suuremad, kui üürnik lepingu sõlmimisel oli arvestanud.
Paljud sõjapõgenikest ukrainlased pole endiselt leidnud üürikodu, mis oleks taskukohane ja kuhu nad saaks jääda pikemaajaliselt. Peamine takistav tegur on liiga väike sissetulek.
«Nad ei ole saanud sobivat või piisavalt tasuvat töökohta. Mõnede jaoks on sotsiaaltoetus ainus sissetuleku allikas,» sõnab Aun ning lisab, et nii ühe kui ka teise stsenaariumi puhul on üüri- ja elamiskulud suuremad võrreldes nende rahaliste vahenditega.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)