/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2023/04/11/15249854t1h93e8.jpg)
Selle kuu seisuga on Eesti ametnike keskmine põhipalk 2267 eurot ja see on aastaga kasvanud 16 protsenti. Palgakasvu veab politseiametnike, vanglaametnike ja päästeametnike keskmise põhipalga kasv.
Kas sina saad rohkem? Vaata, milline on Eesti ametnike keskmine palk (4)
Politseinike, päästjate ja vanglatöötajate palk kasvas 22 protsenti, selgub rahandusministeeriumi ülevaatest.
«Palk kasvas kõige rohkem riigi ja rahva jaoks olulistel eriteenistujatel – politsei-, pääste-, välisteenistuse ametnikel, tegevväelastel ja teistel,» märkis rahandusminister Mart Võrklaev. «Seda võimaldas muu hulgas valitsuse makstud lisaraha siseturvalisusele palkade konkurentsivõime hoidmiseks.»
Ministri sõnul ei saa olla avaliku teenistuse palk konkureerival tööturul liider, kuna see tekitaks palgasurvet ja kahjustaks Eesti majanduse arengut.
Kui võrdleme avaliku teenistuse konkurentsivõimet tööturul, on jätkuvalt murekoht, et erasektor ostab meilt eksperte üle.
Mart Võrklaev
«Samas ei tohi tase tööturust ka maha jääda – meil tuleb ju tagada riigitöö kvaliteet ja professionaalsus. Kui aga võrdleme avaliku teenistuse konkurentsivõimet tööturul, on jätkuvalt murekoht, et erasektor ostab meilt eksperte üle,» nentis Võrklaev.
Tema sõnul liiguvad rahandusministeeriumist targad analüütikud ja tippspetsialistid pankadesse ja finantsettevõtetesse, kuna seal pakutakse ekspertteadmiste eest palju kõrgemat palka. «Tippspetsialistide ja -juhtide põhipalgad jäävad palgaturust keskmiselt 18 protsenti maha,» lisas ta.
Ametnikud saavad Eesti keskmisest kõrgemat palka
Ametnike keskmise kogupalga näitaja on Eesti keskmisest kogupalgast kõrgem. Selle tingib asjaolu, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. Kui kogu Eestis on kõrgharidusega töötajaid 43 protsenti, siis ametnike hulgas on neid 67 protsenti. Kuna kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, väljendub see ka palgatasemes.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Haraki sõnul on ametnike palgad olnud alati vastuoluline teema.
«Ühest küljest on justkui avalik ootus, et ametnikke vähendataks ja neile ei makstaks maksumaksja raha eest väga kõrget palka. Teisalt on ootus, et riik toimiks hästi, teenused oleksid kättesaadavad ja teenusepakkujad professionaalid,» rääkis ta.
«Kuidas siis ametnikku, kes tagab Eesti riigi toimimise, tasustada?» küsib Harak. «Valitsus võib otsustada igasuguseid asju, aga ametnik on see, kes need ellu viib, riiki ja kodanikku teenib – koostab seaduseelnõusid, korraldab toetuste maksmise ja nii edasi. Samuti ei kujuta keegi ette, et meile poleks tagatud näiteks politsei või päästjate abi.»
Mullune palgakasv 10 protsenti
Ametnike keskmine kogupalk oli 2022. aastal 2175 eurot, kasvades aastaga 10,6 protsenti. Kõige suurem palgakasv on eelmisel aastal eriteenistujate ehk politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikel, tegevväelastel ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikel (kasv 14,7 protsenti), mida võimaldas muu hulgas valitsuse lisaraha eraldamine siseturvalisuse asutustele.
Kohalike omavalitsuste ametnike keskmine kogupalk oli 2022. aastal 1996 eurot (kasv 10,5 protsenti) ja riigiametnikel 2252 eurot (kasv 9,9 protsenti).
Kui üldiselt kasvab nii ametnike kui ka Eesti keskmine kogupalk sarnases tempos, siis 2021. aastal oli ametnike keskmise kogupalga kasv vaid 2,5 protsenti, seevastu kasvas kogu Eesti keskmine 6,9 protsenti. 2022. aastal oli seetõttu ametnike keskmise kogupalga kasv Eesti keskmise palga kasvust veidi kiirem – Eesti keskmine kogupalk tõusis mullu 8,9 protsenti, ametnike keskmine kogupalk 10,6 protsenti.