Kuigi koroonapandeemia on vaibunud ja riigid turistidele avatud, ei taha lennupiletite hinnad kuidagi langeda. Bloomberg tõi välja põhjused, miks see nii on.
Miks on lennupiletid endiselt kallid ega muutu tõenäoliselt ka odavamaks?
Lennukid ei pääse lendama
Kuna nõudlus lendamise vastu oli pandeemia ajal väga tagasihoidlik, jätsid lennufirmad osa oma lennukipargist jõude seisma. Kuna lennukitele kehtivad aga ranged hooldusnõuded, ei saa neid hoobilt liinidele tagasi tuua – kulub vähemalt 100 töötundi, et suured masinad taas lennukõlbulikuks seada. Hooldusfirmade suutlikkus lennukeid vastu võtta pole aga kummist, mistõttu on tekkinud hooldusjärjekorrad, mis hoiavad õhusõidukeid maa peal.
Tarbija on tugev
Lennukompaniid aduvad, et tarbijad on pärast pikka ootamist valmis piletite eest rohkem maksma. Populaarne broneerimiskeskkond Booking.com viis hiljuti läbi küsitluse, milles osales enam kui 25 000 inimest. Uuringu tulemused näitasid, et reisijad on hinna suhtes leplikumad, et kaotatut tasa teha.
«Isegi kui reisimine on muutunud varasemast veidi kallimaks, näevad paljud inimesed selles siiski väärtust,» ütles Booking.comi lennundusosakonna direktor Marcos Guerrero.
Lisaks mõjutab piletihindu ärireisijate vähenemine, kelle toel varem tavapiletite hindu all hoiti.
Personali puudus
Covid tekitas lennufirmadele hinnanguliselt ca 200 miljardi dollari ulatuses kahju, mistõttu tuli koondada kümneid miljoneid töökohti. Kuigi lennundus on kiiresti taastumas, on koondatud personali asemele uute inimeste leidmine keeruline. Paljud hästi koolitatud töötajad otsustasid pandeemia ajal ametit vahetada, asudes tööle muudesse sektoritesse.
Seetõttu seisavad lennukompaniid praegu silmitsi suure tööjõupuudusega, millega võitlemiseks on tulnud tõsta kiires tempos töötajate palku. See tähendab aga automaatselt kallimaid lennupileteid, kuna ettevõtjad püüavad lisakulud jätta tarbijale.
Kõrged naftahinnad
Kütus on lennufirmade suurim kuluallikas. Kuigi toornafta hind on viimase aasta jooksul oluliselt odavnenud, on lennukikütus endiselt kallim kui 2019. aastal. Paljud vedajad, eriti odavlennufirmad, ei soovi ka kütusehinda maandada, mistõttu andis Ukraina sõjast tingitud kütusehindade tõus neile ränga löögi. Ehkki praegu on hinnad alla tulnud, soovitakse kantud kaotused tasa teha.
Tootmisraskused
Lisaks hooldusprobleemidele on muresid uute lennukite tootmisega. Maailma kaks suurimat tootjat Airbus ja Boeing on mõlemad jäänud oma tootmisplaanidest maha. Eelkõige valmistavad neile muret Venemaaga seotud sanktsioonid, mis on muutnud keeruliseks materjalide varasema hinnaga kättesaamise.
Samuti valmistab peavalu uute mootorite ja nende varuosade saadavus, kuna ka seal on tõsiseid tarneahelate probleeme. «Tootmisvõimsus on väljakutse,» ütles Ryanairi tegevjuht Michael O'Leary sel kuul Bloombergi konverentsil. «Keskpikas perspektiivis tähendab Airbusi ja Boeingu suutmatus, et tootmisvõimsust on puudu ka järgmise kahe, kolme, viie aasta jooksul,» sõnas O'Leary, kelle hinnangul püsivad lennupiletite hinnad kõrgel veel aastaid.
Hiina aeglane taastumine
Hiina maailma suuruselt teine majandus on endiselt koroonakriisist taastumas. Kuna riigi valitsus hoidis viiruste ohjeldamisel väga karmi poliitikat, ei ole hiinlased eriti innukad uuesti välismaale reisima.
Aasia Vaikse ookeani lennufirmade assotsiatsioon on öelnud, et Hiinal kulub veel vähemalt aasta, et jõuda rahvusvaheliste lennureisidega pandeemiaeelsele tasemele.
Hiina aeglane taastumine muudab lennufirmad aga närviliseks, kuna sealsed reisijad mõjutavad tugevalt rahvusvahelise lennunduse täituvusi ja liinimahte. Kuna Hiina suhtes ollakse pessimistlikud, on rahvusvahelistel liinidel vähem istekohti ning piletid kallimad.
«Lennufirmad pole endiselt pandeemiast täielikult taastunud,» ütles reisiveebi The Points Guy tegevtoimetaja Clint Henderson. «Lennud Hiinasse on suurepärane näide. Praegu on neid väga vähe ja need vähesedki on astronoomiliselt kõrgete hindadega.»