Võrklaev ei jäta jonni: automaks peaks olema CO2-põhine

Rahandusminister Mart Võrklaev . Foto: Erik Prozes

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et koalitsioonileppes kokku lepitud ja kavandamisel automaks peaks olema eeskätt süsinikdioksiidi (CO2) heitme põhine, millele lisanduks nii-öelda luksuskomponent. 

«Mis on selle maksu mõte, on see, et maks peaks põhiliselt tulema CO2-põhine, et saastamist vähendada. Eeskätt muidugi on saastamisprobleem meil linnades ja linnades on võib-olla ka rohkem suuri autosid, mis tingimata ei ole vajalikud,» rääkis Võrklaev. Teine osa automaksust peaks tema sõnul olema vara- või luksuskomponent, mis rakenduks suurematele, uuematele ja võimsamatele autodele.

Ministri sõnul saab maks olema ilmselt aastapõhine ja jääks säästlikuma auto puhul alla 100 euro, vähem säästlikumal 100–200 euro vahemikku ning kõige saastavamatel autodel küündiks juba üle 200 euro.

«Miks me ei leppinud koalitsiooniläbirääkimistel kokku kogu selles maksupaketis, automaksus siis eeskätt, me andsime endale aru, et see on uus maks, see vajab ühiskondlikku debatti, mis on päris hoogsalt käima läinud. See on kindlasti tervitatav,» lisas ta. Võrklaeva sõnul on plaan automaksuga riigikokku jõuda sügisel ning see aasta lõpuks vastu võtta. Kehtima hakkaks maks praeguse kava järgi 2024. aasta keskpaigast.

Regionaalminister Madis Kallas lubas, et automaksu väljatöötamisel analüüsitakse ka selle mõju maapiirkondade elanikele ehk kuidas maks mõjutaks elu maal üldiselt, samuti piirkondi, kus pole veel mustkattega teid, ning suuremaid leibkondi, eeskätt paikades, kus näiteks talvel on teed raskesti läbitavad ja väiksema autoga liikumine on raskendatud.

«[Maks] ei tohi kindlasti regionaalset ebavõrdsust suurendada ega panna täiendavat koormust maal elavatele inimestele,» toonitas Kallas.