LHV uuring: üürikorterid võistlevad investeeringuna aktsiatega

Tartus Gildi tänaval asuvad üürikorterid Foto: Arco Vara

Märtsis LHV tellimusel läbi viidud Kantar Emori uuringust selgub, et hoolimata nõrgemast majanduskeskkonnast ja kõrgemate intressimäärade mõjust kinnisvaraturule peetakse investeeringut üürikorterisse sama ligitõmbavaks kui aktsiaportfelli omamist.

Üürikorterit peavad heaks investeeringuks kõik vanuserühmad, kuid parimaks investeeringuks kõigist investeerimisvõimalustest peavad seda nooremad, 18–34-aastased vastajad. Samas on noorte ootused kinnisvara tootluse suhtes kõige suuremad, teatas LHV.

LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juhi Rait Riimi sõnul otsustas LHV tellida investeerimishoiakute uuringu, et jälgida, mis suunas liigub erainvestorite huvi kinnisvaravaldkonnas ja mida nad ootavad üürikorterite tootluselt muutunud majanduskeskkonnas.

Uuringust selgub, et kõik vanuseklassid ja sotsiaaldemograafilised rühmad eelistavad investeerida eelkõige aktsiatesse ning üürikorteritesse: heaks või parimaks investeerimisvõimaluseks peab aktsiaid kokku 83 protsenti küsitletuist ja üürikortereid 73 protsenti küsitletuist. Kolmandal kohal on investeerimisvara eelistustes ärikinnisvara 47 protsendiga ja võlakirjad 39 protsendiga, neile järgnevad krüptovara 21 protsendiga ning muud võimalused, sealhulgas mets ja väärismetallid.

Samuti uuriti, kuidas suhtutakse sellesse, kui üürikorterite turule sisenevad institutsioonilised investorid. 58 protsenti vastanuist suhtub sellesse neutraalselt või positiivselt, negatiivsemaid hinnanguid tuli rohkem noorematelt vastajatelt, kes enne seda hindasid üürikortereid kõige väärtuslikumaks ja tootlikumaks investeerimisvaraks.

Suurimad ootused üürikorterite tootluse suhtes on noorimatel vastajatel: 51 protsenti küsitletuist vanuses 18–24 leiab, et üürkorterite pealt võiks teenida üle 8 protsendi tootlust aastas ja 15 protsenti vastanuist soovib näha vähemalt 12-protsendist tootlust. Kõige tagasihoidlikumad ootused on vanematel, üle 50-aastastel vastanutel, kelle arvates võib üürikorterite tootlus jääda alla 3 protsendi aastas.

LHV pensionifondidele kuulub Tallinnas ja Riias 409 üürikorterit, mille koondtäitumus oli tänavuse esimese kvartali lõpu seisuga 96,6 protsenti. LHV kinnisvarainvesteeringute juhi sõnul näitab pensionifondide kogemus üürikorteritesse investeerimisel, et üürikorterite rahavoo tootlus on umbes 5 protsenti aastas, kuid sellele lisandub tootlus, mis tuleneb korterite väärtuse pikaajalisest kasvust. «Nimelt on Tallinna korterite viimase 19 aasta hinnatõus olnud keskmiselt 7 protsenti aastas, kusjuures vaadeldavasse perioodi jääb ka kinnisvarahindade langus 2008.–2009. aasta finantskriisi ajal,» toob kinnisvarainvesteeringute juht välja.

Riimi hinnangul väärib tähelepanu asjaolu, et just nooremad vastajad, kes suhtusid uuringus institutsiooniliste investorite üüriturule tulekusse pigem skeptiliselt, on ise kõige aktiivsemad üürikorterite kliendid. «Sama kinnitab ka pensionifondide korterite üürnike statistika: kõige suurema osakaaluga, ehk 33 protsenti üürnikest on just nooremad, 25–34-aastased kliendid,» märkis ta.

Eurostati andmetel üürib oma eluruumi 18,4 protsenti Eesti elanikkonnast, samas kui Euroopas on see näitaja 30,1 protsenti, vahendas LHV. «Euroopa riikide suundumus näitab, et mida arenenum riik, seda rohkem on tema turul üürikortereid: edetabeli tipus on Saksamaa 50,9 protsendiga, Austria 45,8 protsendiga ja Taani 40,8 protsendiga kõigist korteritest ning kõige vähem on üürikortereid Rumeenias, kus see näitaja on 4,7 protsenti ja Ungaris ning Horvaatias, vastavalt 8,3 ja 9,5 protsendiga,» selgitas Riim.

Ta leiab, et kuigi eestlased eelistavad ise omada kodu, võiks tulevikus Eestis üüripindade osakaal olla samuti kaks korda suurem ning viimaste aastate muutused kinnisvaraturul näitavadki nende osatähtsuse kasvu.

LHV tellitud Kantar Emori küsitluses osales 1102 inimest vanuses 18–84.