Kõrged intressimäärad on eestlaste laenuindu jahutanud

Eesti inimesed ei julge kiire infaltsiooni ja kõrgete intressimäärade juures enam laenu võtta. Foto: Shutterstock

Eesti inimeste ja ettevõtete huvi uute laenude vastu on viimasel poolaastal raugenud, kuna mitmed ettevõtted ja majapidamised on jäänud ebakindla majandusväljavaate ning hindade ja intressimäärade kiire kasvu tõttu äraootavale seisukohale, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Eesti majapidamistele antud kodulaenude maht kahanes märtsis mullusega võrreldes 34 miljoni võrra 154 miljonile eurole. Samuti olid languses pikaajalised laenud ja liisingud Eesti ettevõtetele. Kui mullu märtsis võtsid Eesti firmad 317 miljoni eest laenu ja liisingkohustusi, siis tänavusel aastal jäi kogusumma kõigest 230 miljonini.

Raudsaare sõnul iseloomustas laenumahtude kahanemine tervet kvartalit. «Ettevõtted võtsid 2023. aasta esimeses kvartalis pikaajalisi laene 14 protsenti vähem kui aasta varem ja majapidamised eluasemelaene 20 protsenti vähem. 2022. aastaga võrreldes tuleb siiski arvestada, et mullune laenukasv oli Eesti majanduse kasvuvõimekust arvestades ka liiga kiire ning selle mõningane aeglustumine on tervitatav. Ettevaates võib tõdeda, et pankade võime laene väljastada on hea ja pangad näeks meeleldi oma laenuportfelli kasvamas,» ütles Raudsaar pressiteates.

Intressimäärade praegune tase ei tohiks Eesti ettevõtetele ja majapidamistele ökonomisti hinnangul üle jõu käia. «Majandusväljavaate selginemise ja intressimäärade stabiliseerumise korral kosuvad tõenäoliselt taas ka laenunõudlus ja -kasv. Kommertspangad on juba täheldanud esimesi märke laenunõudluse taastumisest,» tõdes ta ja lisas, et ettevõtted ja majapidamised on seni oma laenukohustuste täitmisega hästi hakkama saanud.

Keskpanga andmetel oli märtsi lõpu seisuga üle 60 päeva maksetähtaega ületanud ettevõtete laene 0,3 protsenti, eluasemelaene 0,12 protsenti ja majapidamiste muid laene 1,3 protsenti. «Eelkõige viimaste puhul on viimasel paaril kuul olnud märgata mõningast tõusu, kuid olulist muutust pole siiski toimunud. Suuremate maksevõime probleemide puudumisele viitab ka see, et maksepuhkuse taotlusi on kommertspankade sõnul vähe. Intressimäärade tõus on laenuvõtjate eelarved kahtlemata suurema surve alla pannud, aga viivislaene on seni vähe mitmel põhjusel,» rääkis Raudsaar.

Eesti krediidiasutuste bilansimaht oli märtsis 38,2 miljardit eurot. Maht kasvas veebruariga võrreldes 0,2 protsenti ehk 81 miljoni euro võrra ja aastavõrdluses 1,4 protsenti ehk 546 miljoni euro võrra.

Hoiuste maht krediidiasutustes oli 27,9 miljardit eurot, mis kasvas võrreldes eelmise kuuga 0,1 protsenti ehk 21 miljoni euro võrra ja eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,2 protsenti ehk 60 miljoni euro võrra. Sealhulgas oli residentidest majapidamiste ja ettevõtete tähtajaliste hoiuste maht 3,6 miljardit eurot, kasvades aastaga 93 protsenti. Mitteresidentide hoiuste maht kahanes aastaga 276 miljoni euro võrra ja moodustas krediidiasutuste hoiuste jäägist 13 protsenti.

Krediidiasutuste kasum oli 2023. aasta esimeses kvartalis 212 miljonit eurot, eelmises kvartalis oli see 159 miljonit eurot ning eelmisel aastal samal ajal 134 miljonit eurot.

Liisinguettevõtete varade kogumaht oli 3,1 miljardit eurot ja aastakasv 3,2 protsenti ehk 97 miljonit eurot.

Ühe põhjusena märkis ökonomist asjaolu, et ettevõtete müügitulu ja kasum on kuni viimase ajani tublisti kasvanud, ent majapidamiste maksevõime sõltub enim töökoha olemasolust ja vaatamata pisikesele tõusule on tööpuudus väike. «Teiseks pole euribori tõus laenumaksetesse veel täies ulatuses jõudnud, kuna valdavalt arvutatakse intressimakse varem võetud laenude puhul ümber iga kuue kuu tagant. Kolmandaks on laenuvõtjate finantspuhvrid viimaste aastate heade majandustulemuste ja sissetulekute kasvu toel kasvanud,» loetles Raudsaar.

Rahapoliitiliste intressimäärade tõusu otsesed võitjad on keskpanga teatel hoiustajad. Ettevõtete tähtajaliste hoiuste keskmine intressimäär tõusis märtsis 2,2 protsendini ja majapidamiste oma 2,4 protsendini. Mõni pank pakub üle aastase tähtajaga hoiuse eest ka üle 3 protsendi suurust intressimäära. Tähtajaliste hoiuste maht on seetõttu hakanud nõudmiseni hoiuste ehk lihtsalt arvelduskontol seisva raha arvelt suurenema. Käesoleva aasta märtsi lõpuks kasvas Eesti ettevõtete ja majapidamiste tähtajaliste hoiuste maht aastaga pea kaks korda ehk ligikaudu 3,5 miljardi euroni.

«Rahapoliitiliste intressimäärade tõusu jätkudes on oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Tähtajaliste hoiuste intressimäär ja hoiuselt teenitav intressitulu olenevad ka inimeste ja ettevõtete valikutest – kas jätkatakse hoiuste hoidmist peamiselt arvelduskontol või hakatakse rohkem tähtajaliselt hoiustama – mis survestaks panku omavahel konkureerima, et kõrgema intressimäära abil klientide hoiuseid enda juurde meelitada,» ütles Raudsaar.