/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2023/04/26/15282978t1h1486.jpg)
Järgmisel aastal annab tõusev käibemaksumäär riigikassasse üle 200 miljoni euro lisasissetulekut, kuid ülejärgmisel aastal vähendab maksuküüru kaotamine riigitulusid enam kui 300 miljoni euro võrra.
Tulumaksumuudatused tekitavad riigituludesse 300-miljonilise augu (7)
Valitsuse maksumuudatused annavad suurimat efekti järgmisel aastal, mil käibemaksumäär kerkib 22 protsendile, kuid üksikisiku tulumaksu arvestuse muudatused ei ole veel mõju avaldanud. Pärast maksuküüru likvideerimist ja tulumaksu soodustuste kaotamist tekib laekumistesse suur, 303 miljoni euro suurune auk, mida katavad nii aktsiisi, hasartmängumaksu kui ka juriidilise isiku tulumaksu tõusult laekuvad summad.
Kaitsekulutusteks, mis on maksutõusude põhjenduseks toodud, ei jää midagi, rohkem on tegu füüsilise isiku tulumaksumuudatustest tekkiva augu lappimisega. Rahandusminister Mart Võrklaev pole selle tõlgendusega aga nõus.
«Katame ära kaitsekulud ja parandame eelarvepositsiooni,» kinnitas Võrklaev kolmapäeval rahandusministeeriumis toimunud maksumuudatuste mõju tutvustamisel.
Eelnevalt oli rahandusministeerium saatnud kooskõlastusringile tulumaksu-, käibemaksu-, aktsiisi ja hasartmängumaksu seaduse muudatused, mis hakkavad jõustuma järk-järgult järgmisest ja ülejärgmisest aastast.
/nginx/o/2023/04/26/15282981t1h7811.jpg)
2024. aastal kaob maksuvabastus teise lapse, abikaasa tulude ühisarvestuse ja eluasemelaenu intresside pealt. Selle reaalne mõju jõuab inimesteni pärast tuludeklaratsiooni esitamist 2025. aastal, ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
2025. aastast kohandub kõigile füüsilistele isikutele 700-eurone maksuvabastus kuus ja tulumaksumäär tõuseb 22 protsendini.
2025. aastal tõuseb ka ettevõtete tulumaksumäär regulaarselt jagatava tulu pealt ja üksikisikule makstavatelt dividendidelt 22 protsendini.
Riskid on suured ja ettearvamatud
Riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaose sõnul on suurimad riskid juriidiliste isikute tulumaksumäära tõstmisel see, et kasum võetakse välja enne maksustamist ning kuni 20 protsenti krediidiasutuste kasumist viiakse Eestist välja. Kuni viiendiku võrra võivad väheneda ka teiste juriidiliste isikute jaotatavad kasumid.
«Muudatuse suurim mõju on suurettevõtetele, kellel on harud Rootsis ja Soomes,» märkis Klaos, kelle sõnul on raske ennustada, mis täpselt juhtuma hakkab.
««Juriidilise isiku käitumine on alati raskesti prognoositav ja see on konservatiivne hinnang, mis ei pruugi nii kehvasti minna,» rääkis ta.
Liivamägi sõnul sõltub siin palju ka sellest, mida lähiturud teevad. «Kui seal mingit konkurentsieelist meiega ei teki, siis risk on väiksem,» tõdes ta.
Füüsilise isiku tulumaksu muudatuste eesmärk on kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada maksuvaba tulu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu määr ühtse määraga. Selle mõjul langeb Eesti tööjõu efektiivne maksumäär langeb alla 32 protsendi, mis annab ELi pingereas 20. koha. Muudatustest võidavad 1430–3890 eurot kuus teenivad inimesed üle kahe protsendi brutotulu.
Klaose sõnul mõjutab maksusoodustuse kaotamine rohkem suurema sissetulekuga inimesi.
Nii annavad tagastamata jäävad eluasemelaenu intressid järgmisel kolmel aastal riigikassasse 6,3 miljonit eurot lisaraha, abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise kaotamine 2,3 miljonit ja laste maksusoodustuse mahaarvamise kaotamine 36,8 miljonit eurot.
Majutusasutustel 20 miljoni eurot käibemaksu
Käibemaksuseaduse muudatused jõustuvad kahes etapis: 2024. aastal tõuseb üldine käibemaksumäär 20 protsendilt 22 protsendile. Erand tehakse lepingutele, kus käibemaksumäära ei saa enam muuta: näiteks kinnisvaratehingutele, mis on sõlmitud enne käibemaksu muudatuse jõustumist, selgitas Liivamägi.
Kadri Klaose sõnul on käibemaksumäära tõstmisel riigi eelarvele positiivne mõju, kuid elanikkonnast mõjutab ta kõige enam väiksema sissetulekuga elanikkonda ning eriti neid, kes saavad toetusi või pensionit.
Euroopa Liidus on lubatud igale riigile kaks alandatud käibemaksuliiki. Eestis on nendeks 5-protsendiline perioodika käibemaks ja 9-protsendiline ravimite käibemaks. Majutusasutuste käibemaksumäära muutmiseks peaks kaotama ühe neist ära.
Majutusasutuste käibemaksu tõstmisel üheksalt protsendilt 22 protsendile eeldatakse rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul seda, et kui majutusteenuse hind tõuseb 12 protsenti ja turistide arv väheneb viie protsendi võrra, siis riigieelarve tulud kasvavad 20 miljoni euro võrra.
Võrklaev selgitab siinjuures Leedu majutusasutuste käibemaksu muudatuse näidet.
«2011 alandati Leedus majutusasutuste käibemaksu määra, kuid mingit muutust see kaasa ei toonud,» kinnitas ta. «2012. aastal tõsteti käibemaks endisele tasemele tagasi ja turism kasvas. 2015, aastal langetati uuesti, aga see ei olnud seotud majandusliku otsusega. See ei ole näide sellest, kuidas käibemaksu tõstmisel kukkus kõik kokku ja pärast lasti alla tagasi.»
Järgmisel aastal saab riik andmeid ka majutusplatvormidel teenusepakkujate kohta. Neilt laekuda võivat maksusummat hinnatakse potentsiaalselt paarile miljonile eurole.
Alkohol ja tubakas kallinevad
Järgmise kolmel aastal tõuseb alkoholi ja tubakaaktsiisi viie protsendi võrra. Erand on erimärgistatud diislil, mille aktsiis fikseeriti Euroopa miinimumäärale ehk kahele sendile liitri eest ning järgmise aasta aktsiisitõus jääb ära.
Alkoholiaktsiisi tõusu eel toimub odavama hinnaga alkoholi varumine ja selle kogustele ei ole plaanis piiranguid seada. Küll aga seatakse piirang tubakatoodetele: madalama maksumääraga sigarette lubatakse müüa kolm kuud pärast maksumäära tõstmist.
/nginx/o/2023/04/26/15282983t1h201b.jpg)
«Kui me tõstame väikese määraga aktsiisi, siis turg suudab selle alla neelata,» rääkis Klaos. «Tootjad on ka ise pakkunud, et pigem jätkake väikeste kui suurte tõusudega.»
Liivamägi sõnul on alkoholi tarbimine Eestis kasvavas trendis ja pooleliitrine viinapudel on odavam kui kinopilet. «Rahvatervise seisukohast on väike aktsiisitõus igati adekvaatne,» märkis ta.
Ministeeriumi arvutuste järgi tõuseb õlle hind aktsiisi mõjul 2,8 protsenti ehk 1,59 eurolt 1,63 eurole ja viina hind 6,9 protsenti ehk 8,99 eurolt 9,61 eurole. Õllepudeli hinnast moodustab aktsiis tuleval aastal 31 senti ja viinapudeli- hinnast 4,15 eurot.
Hasartmängumaksu maksavad välismaalased
Kolmes etapis tõuseb ka hasartmängumaks. Selle eesmärk on suurendada riigi tulu, seda eriti kaughasartmängu vaates. Viimastel aastatel on Eestisse tulnud palju kaughasartmängu teenuse pakkujaid, kelle kliendid on välismaal, kuid raha laekub Eestisse.
«Me ei soovi maksutõusuga inimeste käitumisharjumust muuta, meie eesmärk on tulusid suurendada,» märkis Liivamägi. Nelja aasta pärast peaks laekuma riigikassasse hasartmängumaksu 13 miljonit eurot rohkem.
Päris uute keskkonna- ja automaksude väljatöötamine võtab ministeeriumil veel aega. Automaksu seadus olema aasta lõpuks vastu võetud, et see saaks järgmise aasta 1. juulist kehtima hakata.