Päevatoimetaja:
Sander Silm

SEB Eesti kasum hüppas hoogsalt

Copy
SEB pank Tallinna kesklinnas.
SEB pank Tallinna kesklinnas. Foto: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

SEB Panga Eesti üksused lõpetasid esimese kvartali 50,9 miljoni euro suuruse kasumiga, mida on 87,1 protsenti rohkem kui mullu esimeses kvartalis, mil kasum oli 27,2 miljonit eurot.

SEB tegevustulu ulatus esimeses kvartalis 78,7 miljoni euroni, aasta varem samal ajal oli see 46,1 miljonit eurot. Tegevuskulu ulatus esimeses kvartalis 18,3 miljoni euroni, mida on 18,8 protsenti rohkem kui mullu, mil see oli 15,4 miljonit eurot, teatas pank.

Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2023. aasta esimeses kvartalis 200 000 euro ulatuses (mullu 700 000 eurot). SEB tasus esimeses kvartalis riigikassasse erinevaid makse 14,9 miljonit eurot.

«Aasta algust on iseloomustanud tarbijate madal kindlustunne, mis on umbes samal tasemel, kui see oli 2009. aasta majanduslanguse ajal. Samas maksepuhkuse taotlusi peaaegu pole ja panga laenuportfelli kvaliteet on jätkuvalt hea – märk, et ettevõtete ja eraisikute rahaline seis on endiselt stabiilne,» kommenteeris SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

Ettevõtete hoiused kasvavad

SEB viis märtsis äriklientide hulgas läbi küsitluse, uurides ligi 800 ettevõtjalt, kuidas nemad hetkeolukorda ja tulevikku näevad. Uuringu kohaselt on ettevõtjate jaoks 2023. aastal kõige olulisemad kulude juhtimine ja optimeerimine, ettevõtte stabiilsuse parandamine ja rahavoogude tugevdamine.

«Viiendikul meie klientidest on palgapäeva eel kontol alla 100 euro.»

«Ettevõtete hoiused kasvasidki esimeses kvartalis aastases võrdluses SEBs 14,4 protsenti, samas kui äriklientide laenuportfell kasvas 5,5 protsenti,» kommenteeris Parik. «Ettevõtted on laenamises ettevaatlikud, kaaludes kahe valiku vahel: kas hoida likviidsust või investeerida, et olla järgmises majandustsüklis tugevamas positsioonis. SEB finantseeris esimeses kvartalis ligi 1650 ettevõtte uut äriprojekti, kogusummas üle 630 miljoni euro,» lisas ta.

Tugev tööturg annab tema hinnangul alust loota, et Eesti majandus tuleb ka sellest madalseisust edukalt välja. Eelmise aasta lõpu seisuga oli tööhõive kõigi aegade kõrgeim – kunagi varem pole nii palju inimesi Eestis tööl käinud. Kuigi nõudlus on vähenenud, siis ei soovi ettevõtted töötajaid ennatlikult koondada, ütles pangajuht.

SEB märtsis tehtud uuring näitas, et 81 protsenti ettevõtetest ei plaani sel aastal töötajate arvu muuta, 14 protsenti plaanib inimesi juurde võtta ja ainult 5 protsenti vähendada.

Inimeste säästuvõime väheneb

Hoolimata tugevast tööturust on Pariku sõnul näha eraisikute säästuvõime vähenemist. Eraisikute hoiused kasvasid esimeses kvartalis aastases võrdluses vaid 0,6 protsenti, eraisikute laenud aga kasvasid 6,6 protsenti.

«Eelmise aasta keskpaigast on toimunud eluasemelaenude nõudluse vähenemine. Viimased poolteist kuud on kodulaenude turg olnud taas aktiivsem,» kommenteeris Parik ja lisas, et SEB finantseeris esimeses kvartalis ligi 840 kodulaenu.

Pariku sõnul püsib ka tarbimislaenude nõudlus tugev ja isegi suurem, kui möödunud aastal samal ajal. «Eraisikute poolel on väljakutseks see, et rahalised puhvrid ei jaotu ühtlaselt – viiendikul meie klientidest on palgapäeva eel kontol alla 100 euro,» ütles ta.

Tagasi üles