:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2023/04/25/15281250t1he018.jpg)
EL ja Jaapan tõrjuvad USA G7 riikidele tehtud ettepanekut keelata kogu eksport Venemaale. G7 ametnikud arutavad seda mõtet enne mais Jaapanis toimuvat liidrite tippkohtumist.
EL seisab USA plaani vastu keelustada täielikult G7 riikide kaubavedu Venemaale
Mais Hiroshimas toimuvaks kohtumiseks koostatav G7 juhtide avaldus sisaldab lubadust asendada praegune Venemaa-vastane sektoripõhine sanktsioonirežiim täieliku ekspordikeeluga, kuid koos mitme erandiga, nagu näiteks põllumajandus- ning meditsiinitoodetele ja mitmele muule kaubale, kirjutas Financial Times.
Kahe ametniku sõnul on selle ettepaneku algataja USA. Idee tulevat Washingtonis kasvavast frustratsioonist olemasoleva sanktsioonisüsteemi üle, mis on täis lünki, mis võimaldavad Venemaal jätkata lääne tehnoloogia importimist.
Jaapani ja ELi riikide esindajad rääkisid eelmisel nädalal tippkohtumist ettevalmistaval koosolekul, et selline järsk muutus sanktsioonide kehtestamisel ei ole teostatav. Diplomaadid rõhutasid, et Washingtoni ettepanek on lihtsalt võimatu, väitsid kõnelustega kursis olevad ametnikud.
USA riiklik julgeolekunõukogu keeldus vestlusi G7 partneritega kommenteerimast, kuid ütles, et jätkatakse võimaluste otsimist Venemaa vastutusele võtmiseks.
«Koostöös meie G7 partneritega on kehtestatud ulatuslikemad sanktsioonid ja ekspordikontrolli meetmed, mis kunagi ühele suurele majandusele on kehtestatud,» ütles julgeolekunõukogu pressiesindaja. «Need tegevused on avaldanud märkimisväärset mõju, vähendades Venemaa võimet rahastada oma algatatud ebaõiglast sõda.»
Praeguste Venemaa-vastaste sanktsioonide järgi on eksport üldjuhul lubatud, kui teatud juba sanktsioneeritud kaubad välja arvata. Kui vastu võetakse peaaegu täielik ekspordikeeld, muudaks see sanktsioonide mehhanismi vastupidiseks – keelatakse üldjuhul kogu eksport, välja arvatud teatud erandid.
Erimeelsused meetmes näitavad, et täiendavaid võimalusi Vladimir Putini režiimi majanduslikult karistada hakkab nappima. USA, Ühendkuningriik, EL ja teised liitlased keskenduvad peamiselt sanktsioonidest kõrvalehoidumise tõkestamisele, suurendades survet sellistele riikidele nagu Türgi, AÜE ja Kesk-Aasia riigid, kes on pärast lääneriikide sanktsioone suurendanud kaubavahetust Venemaaga.
G7 liidrid kohtuvad 19. mail Hiroshimas kolmepäevasel kohtumisel, mille eesmärk on keskenduda Venemaa Ukraina-vastase sõja mõjudele, majanduslikule julgeolekule, rohelistele investeeringutele ning India ja Vaikse ookeani piirkonnale.
Euroopa Liit, mis on G7 liige koos USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja Kanadaga, nõuab, et kõik ühenduse 27 liikmesriiki lepivad kokku edasises sanktsioonipoliitikas. ELi ametnikud lisasid uut mõtet kommenteerides, et seniste sanktsioonide asendamine täieliku ekspordikeelu ja eranditega võib juba olemasolevaid meetmeid nõrgendada. Samas eeldatakse, et suurem võimalus on kehtestada rohkem meetmeid, et piirata olemasolevatest sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja seda eriti nende vastu, kes tahtlikult toetavad Venemaa sõja rahastamist, sealhulgas finantstehingute vahendajaid. Lisaks kavatsetakse võtta kasutusele Venemaa teemantide jälgitavusmehhanism, et vähendada Kremli tulusid nende ekspordist.