/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/04/25/15279826t1hf8e9.jpg)
Ehkki Läänemeri on Euroopa üks prügist puhtamaid meresid, tekitab mereprügi üha rohkem probleeme. Merekeskkonna kaitseks loodud töörühm hakkab Eesti juhtimisel ohjeldama Läänemere prügistamist.
Eesti haaras ohjad, et piirata Läänemere prügistamist
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Liis Kikas valiti eelmisel nädalal Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOM uue töörühma juhiks. Töörühm hakkab koordineerima Läänemere riikide koostööd mereprügi ja -müra ning merepõhja häiringute, võõrliikide ja vrakkide kahjuliku mõju vastu.
Liis Kikase sõnul tuleb mereprügi ohjeldamiseks astuda otsustavaid samme. «Mereprügi on vaid üks merekeskkonna seisundile survet avaldavatest teguritest, kuid see valmistab üha rohkem muret,» nentis Kikas. «Peame vähendama merre jõudva prügi kogust, sest juba meres olevat prügi sealt enamasti kätte ei saa. Näiteks on plaanis hakata piirama õhupallide massilist lendulaskmist. Praegu piirab seda vaid Taani.»
Töörühm hakkab otsima ka tõhusat lahendust, kuidas hoida ära kalapüügivahendite massiline merre sattumine. Sügisel plaanib Eesti keskkonnaministeerium korraldada seminari, kus Läänemere riigid jagavad oma kogemusi piiriülese pandipakendi tagastussüsteemi rakendamise kohta.
HELCOM on Läänemere riikide valitsustevaheline organisatsioon, mis koordineerib Läänemere kaitset. HELCOMis on esindatud kõik Läänemere-äärsed riigid ning Euroopa Komisjon.
Kõige prügistatum osa Läänemerest on Soome laht
Kõige tavalisemad ühekordsed plastesemed mereprügis on sigaretifiltrid, joogipudelid ja nende korgid, vatipulgad, hügieenisidemed, kilekotid, krõpsu- ja kommipaberid, joogikõrred, õhupallid, toidupakendid, joogitopsid ja nende plastkaaned ning söögiriistad.