/nginx/o/2023/04/25/15279728t1hb822.jpg)
Elektri börsihind on langenud mõistlikule tasemele, maagaas on kallim kui paar aastat tagasi, ent viimase aasta võrdluses siiski talutava hinnaga. Milliseks kujunevad energiahinnad tuleval talvel, sõltub suuresti sellest, milline saab olema ees ootav suvi, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Eelmisel nädalal maksis elekter Eestis keskmiselt 64,5 €/MWh (+24,4 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige kallim oli elekter möödunud esmaspäeva hommikul kell 9, mil megavatt-tunni eest tuli tasuda 172,98 eurot. Odavaim tunnihind oli pühapäeval, 23. aprillil kell 15.00 pärastlõunal, mil megavatt-tund maksis viis eurot.
Baltimaade elektrisüsteemi kõige olulisem sündmus toimus möödunud nädalal Leedus, kus riigi põhivõrguettevõte Litgrid korraldas laupäeval elektrisüsteemi eralduskatse, mille käigus eraldati see kümneks tunniks Venemaa, Valgevene ja Läti elektrisüsteemist. Eralduskatse ei põhjustanud Eesti elektrisüsteemis häiringuid, elektri varustuskindlus oli tagatud kogu katse vältel, teatas Eesti elektrisüsteemioperaator Elering.
Kõigi kolme Balti riigi ühine eralduskatse on plaanis viia läbi hiljemalt 2025. aasta jooksul ehk pärast seda, kui on valmis saanud kõik Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimiseks vajalikud investeeringud. Hiljemalt 2026. aasta jaanuariks peavad Balti riigid olema ühendatud Venemaa elektrisüsteemist lahti ja liidetud kokku Mandri-Euroopa sagedusalaga. Mäletatavasti pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu ühendas Ukraina ennast 2022. aasta veebruaris kiirkorras ümber Euroopa sagedusvõrku. Euroopa sagedusala on enam kui kaks korda suurem ja Ukraina lahkumisega vähenes Venemaa sagedusalal sageduse hoidmise potentsiaal oluliselt.
Üle Euroopa vaadatakse murelikult järgmise talve poole. Vähenenud tuumaenergiatoodang tähendab Prantsusmaa jaoks praeguste prognooside järgi kaks korda kallimat elektrit kui Saksamaal. Kahe riigi elektrihinna vaheks prognoositakse ligi 250 eurot megavatt-tunni eest, sest energiakauplejad soovivad end kaitsta riskide eest, mida kätkevad endas Prantsusmaa energiahiiu Electricite de France’i vananevad ja tõrkuvad tuumajaamad. Kui 2024. aasta esimeses kvartalis kaubeldakse Prantsusmaal hinnaga 416 eurot/MWh, siis Saksamaal 169 eurot/MWh. Aastakümneid tänu tuumajaamadele energiat eksportinud prantslastest said möödunud talvel importijad ja sõltuvus naaberriikidest jätkub kindlasti ka tänavu.
Saksamaa sulges laupäeval oma viimased tuumajaamad ja on jätkuvalt sõltuvuses saastavast söeenergiast. Taastuvenergia osakaalu suurenemine toob seetõttu samal ajal kaasa ilmast tingitud hinnavolatiilsuse kasvu.
Ungari üritab samal ajal pikendada oma ainsa tuumajaama eluiga 20 aasta võrra, et katta tühimik, mille on põhjustanud jaama laiendamise venimine. Viktor Orbani juhitud Ungari valitsus tellis riigi elektritarbimisest 40 protsenti katva Paksi tuumajaama laiendamise 2014. aastal Venemaa riigiettevõttelt Rosatom, kuid 10 miljardit eurot maksma läinud leping ei ole suutnud tagada jaama õigeaegset valmimist. 1982. aastal käivitunud tuumajaama nelja reaktori eluiga on juba korra pikendatud ja praeguste plaanide järgi peaks viimane vanadest tootmisüksustest sulgetama aastal 2037.
Nädala keskmine gaasihind oli 41 eurot/MWh (-1,6 € /MWh võrreldes eelmise nädalaga). Soojem ilm hoiab gaasihinnad jätkuvalt all, kuid järgmise aasta kohta pakutakse küllalt erinevaid stsenaariume. Analüütikute sõnul suudab Euroopa Liit gaasivarud eesmärgiks seatud 90 protsenti tähiseni taastada sihtmärgiks seatud novembri asemel juba augusti lõpuks või septembri alguseks.
Optimismi tuleva talve ees lisavad Eurostati värsked andmed, mille järgi suutis Euroopa Liit märtsile eelneva kaheksa kuu jooksul maagaasi tarbimist viie aasta keskmisega võrreldes vähendada ligi 18 protsendi võrra. ELi ametlik eesmärk oli mäletatavasti 15 protsenti. Enim vähendasid gaasitarvet Soome (-55,7 protsenti), Leedu (-40,5 protsenti) ja Rootsi (-37,2 protsenti). Märtsis otsustas EL 15 protsenti eesmärki pikendada 2024. aasta märtsini, olles samas suutnud varude taset hoida 57,6 protsendi juures. Seda on kaks korda rohkem kui mullu samal ajal.
Teisalt aga hoiatab Saksamaal tegutsev lobiettevõte Ines, et riigi gaasivarud võivad äärmisel külma talve korral jaanuariks täielikult lõppeda. Inese prognoosi järgi võib Saksamaa 1. novembriks saavutada varude täituvuse tasemel 95 protsenti, kuid külma ilma puhul oleks varude hoidmine veebruariks 40 protsendi juures keeruline ja tavapärase talve korral lõppeksid need märtsi lõpuks sootuks.
Praegu on Saksamaa gaasihoidlate täituvus umbes 64 protsenti. Ines toonitab, et tulevat talve silmas pidades on hoidlate täitmine kriitiliselt tähtis, ent külmade saabudes on tarvis tarbimist oluliselt vähendada, sest Venemaa torutarnete kokkukuivamise järel ei ole suudetud varustuskindlust taastada. Konsultatsiooniettevõtte Ganexo arvutuste järgi mahutavad Saksamaa hoidlad 250 TWh maagaasi, kuid hoolimata tarbimise vähendamisest ligi veerandi võrra kulutati seda möödunud talvel siiski 530 TWh, mis jätab riigi suurde sõltuvusse impordist. Samas peaks Saksamaal järgmise aasta lõpuks valmima koguni kuus uut LNG terminali, mis gaasiimporti oluliselt lihtsustavad.
Monteliga kõnelenud analüütikute sõnul püsib maagaasi turuhind tänu varudele ja LNG impordile Euroopas praegusel tasemel septembrini, ent pöörab rahvusvahelise konkurentsi kasvu ja talvega seotud tarneriskide tõttu seejärel tõusule. Hollandi gaasibörsi TTF hind on tänavu aastases võrdluses poole võrra vähenenud, kuid on endiselt kaks korda kõrgem kui vahemiku 2016–21 keskmine.
Eelmisel neljapäeval langes hind tasemele 39,40 €/MWh, kuid tehingud septembriks maksavad 44,23 ja talveks 55,30 €/MWh. Analüütikute sõnul võiks börsihinnale leevendust tuua varude kiire taastamine ja Euroopa Liidu ühishangete käivitumine.
Hollandis kukkus elektrihind eelmisel nädalal mõnel tunnil miinusesse, makstes ekstreemsel juhul -739,96 eurot megavatt-tunni eest. Põhjuseks suur hulk võrku jõudnud päikeseenergiat, mis ületas oluliselt tarbimise vajaduse ja ekspordi võimekuse. Roheenergia ületootmisega seisis silmitsi ka Poola, kus riigi põhivõrguettevõte käskis nädalavahetusel taastuvenergiavarade toodangut vähendada, et tagada elektrisüsteemi tasakaal. Mõlemas riigis on viimasel aastal rohkelt päikesepaneele juurde lisatud.
Möödunud suvel Euroopat taganud karmid põuad kujunevad lähiaastail tavapäraseks, hoiatab Copernicuse kliimamuutuste teenistus. Teadlaste kinnitusel on Euroopa jõgede veehulk viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, põllumajandusmaad kuivemad ja Alpide liustikud kokku tõmbumas.
Muutus tekitab negatiivse ahela, kus soojem temperatuur kiirendab liustike sulamist, väiksem sademete ja Alpide sulamisvee hulk vähendab jõgede taset ning kuivanud taimestik loob eeldused tulekahjudeks. Täiendavalt tekib suurem nõudlus kütuste järele, sest jõgede kasutus transpordiks ja energiatootmiseks väheneb ning samal ajal tuleb suvisel ajal töö- ja eluruume jahutada.
Eelmisel aastal pidid ka paljud tuumajaamad vähese või liiga sooja jahutusvee tõttu oma tootmist alla koormama. Kuna siis võivad olla ka kivisöe vedamiseks jõetasemed liiga madalad, tuleb paratamatult gaasijaamad käima panna. See omakorda kulutab kallist gaasi, mida on vaja hoopis talve perioodiks hoida. Sellise stsenaariumi korral hakkaks gaasihind enne talve kindlasti tõusma kõrgemaks kui praegu futuurides arvestatud.
Taani politsei vahistas möödunud nädalal ühe energiakaubandusettevõtte kaheksa töötajat, keda kahtlustatakse Põhjamaade elektribörsiga manipuleerimises ebaseadusliku kasu teenimise nimel. Väidetavalt on manipulatsioonidega teenitud kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat tulu aastatel 2021–2023. Kahtlustuse järgi reserveeriti manipuleerimise käigus turulolevaid ülekandevõimsusi, mida hiljem tegelikult ei kasutatud ja mõjutati sellega turuhindasid.
CO2 nädala keskmine hind oli 92,9 eurot/t (-2,8 eurot/t võrreldes eelmine nädalaga), langes pisut oodatust väiksema nõudluse tõttu.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 145 MW. Maikuuni kestvas hoolduses on Eesti elektrijaama 3. energiaplokk ning septembrini vältavas aastahoolduses 4. energiaplokk.
Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimsustest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)